Aeg veereb ja veereb

Oi, aeg on halastamatu kiirusega edasi liikunud ja palju on vahepeal juhtunud-toimunud. Mul on hea meel, et keegi ikka aegajalt mu blogi külastab! :)

Vahepeal sain kooliga ühele poole, eksamid läksid täitsa okeilt, nt bioloogia tulemus oli 80p, eesti keel 86p. Lõpetamine läks kenasti ja olin õnnelik, et see etapp mu elus on nüüd ühel pool.

Siis sai käidud Kreeka ringreisil. Praeguseid ilmu vaadates on täitsa masendav ja tahaks uuesti sooja saada. Kreeka reisist on palju-palju mõtteid ja elamusi. Kahjuks mul ei õnnestunud reisiks 3kg kergemaks saada. Positiivne oli, et reisil ma ei võtnud juurde, ei tea, kas alla võtsin, aga peamine söök oli arbuus! :D Võib-olla ei võtnudki sellepärast alla, et sõin liiga vähe, aga nii palav oli, et lihtsalt väga ei tahtnudki.

Mis siis veel.. Ahjaa, mul on niii-nii-niiii hea meel ja rõõm teatada, et sügisest alustan füsioterapeudi õpinguid ja ma ei jõua ära oodata, kui juba oskaks-teaks-suudaks kõiki abivajajaid juhendada-õpetada. Olen nii-nii-nii põnevil ja ei jõua kooli ära oodata. Loodetavasti vastab kõik mu ootustele-lootustele. :)

Nüüd siin olen otsustanud ennast uuesti käsile võtta ja trenni tegema hakata. Praeguseks on käsil kolmas nädal. Kaalu pole langenud, kuna kahtlustan, et söön liiga vähe ja ebaregulaarselt. Kuna mul on ülekaalulisusele kalduv kehatüüp ja juba niigi aeglane ainevahetus, siis on liiga vähene söömine ja ebaregulaarsus suureks probleemiks, kuid ma proovin ennast parandada. Enesetunne on aga hea ja väga tore on oma väike vend kaasa võtta ja kuhugi sõitma-jooksma minna. Või oma noormehega üks pikem jalgratta tiir teha. Tahaks, et seda aega ja võimalusi oleks rohkem. Igaljuhul soovin endiselt minna oma kehakoostist mõõtma, et ma näeksin reaalselt neid numbreid. Umbes ise arvutasin, et mul olekski vaja kaotada umbes 3-4kg veel, mis on siis üleliigne (ja soovimatu) rasv.

Hästi lahe on see, et oma tulevaste kursakaaslaste seas on mitmeid spordifanatte, siis loodan, et suudan ka oma motivatsiooni kõrgel hoida ja edasi püüda. :)

Tore oli teid asjadega kurssi viia!

Vahepeal...

Pean vabandama, et siin nii pikk paus on tekkinud, aga vahepeal oli mul inglise keele suuline ja kirjalik eksam, siis tuli mu noormees tagasi, sai Tallinnas käidud lõpukleidi materjali ostmas, siis 18. mai sai ka selle aasta esimene ujumine tehtud ja palju aega olen ka Tartus veetnud. Vahepeal oli veel kõvasti õppimist ning oli ära ka viimane eksam bioloogias. Nüüd veel jäänud uurimistöö kaitsmine, mis on juba kolmapäeval, aga minu jaoks on juba praegu kõik läbi. :D Nüüd ootan juba kannatamatult eksamitulemusi.

Vahepeal on trenniga nadid lood olnud, sest reaalselt õppisin päevas 6-7,5 tundi ja peale seda ei jõudnud enam midagi teha, hea kui süüa jõudsin ja siis magasin. Tänu ühele neiule ma ei põdenud ka sellepärast, eksamid olid siiski kõige tähtsamad. Nüüd proovin end parandada ja uuesti ree peale saada, sest tahaks ikkagi ju viimasest kolmest kilost ka lahti saada. :D

Proovin nüüd uuesti hakata tihedamalt postitama, sest vahepeal oli mõtteid palju, millest oleksin tahtnud kirjutada, ehk nüüd on varsti ka teostuseks aega, aga ei saa lubada, sest juba on palju uusi plaane. :D

Testi end!

Endale teste teha on minu meelest päris vahva... Siin on mõned:


Ega sa pole värvipime?
http://www.toledo-bend.com/colorblind/Ishihara.asp


Testi oma reaktsiooni kiirust!
www.humanbenchmark.com/tests/reactiontime/index.php
Minu oma oli alla keskmise, kuid kena 287.2 ms. :)


Testi oma lihaseid:
Seisa seljaga vastu seina ning hoia jalad 90-kraadise nurga all, tagumik paralleelne põrandaga. Võta aega, kaua suudad sellist asendit hoida! Kui suudad hoida vähemalt 60-sekundit tähendab see seda, et sul suurel hulgal aeglase tõmblusega lihaseid ning sellisel juhul sobivad sinule paremini kestvusalad nagu näiteks pikamaajooks. (Ja ma olen alati arvanud, et ma olen pikamaajooksus kehv... Bhhh! :D)


Vaata, kui hästi oskad lugeda inimeste emotsioone:
http://greatergood.berkeley.edu/ei_quiz/

Vahepeal...

Räägin kiirelt, mis vahepeal on toimunud...

Esmaspäeval oli siis  mul riigieksam eesti keeles. Ei oska prognoosida või isegi arvata, mis sealt tulla võib, kuid loodan parimat. Teemades (tegelikult püstitatud probleemides) olin pettunud, sest ei olnud ühtegi teemat, kus ma oleksin tundnud, et saan oma silmaringi näidata. Lõpuks kirjutasin inimeste soovidest, unistustest, nende täitmisest ja mida ühiskond saab selleks teha.

Teisipäeval puhkasin veidi ning tegin kergelt algust inglise keele õppimisega. Suurema osa mõtlesin kolmapäevale jätta, aga mis juhtus... Kolmapäeva hommikul ärgates oli pea uimane, sõin ja hakkasin õppima, aga jube külm oli ning ei suutnud keskenduda, sest pea ka valutas. Kraadisin siis ja... PALAVIK! Mõtlesin, et nii ei saa ja pean kõik tegema, et see oleks ainuke päev haigena. Olin rahulikult 5h voodis soojas ja pikali. Peale pikali olekut hakkas parem, kuigi palavik oli tõusnud 37.7ni, läksin jõin looduslikku gripiteed, tilgutasin sisse mingeid õlisid, panin sidrunit, sõin küüslauku ja sidrunit, õhtul tegin veel kuuma sauna mingi õliga, mis pidavat baktereid hävitama, kuum dušš ja voodisse sooja. Neljapäeval enam palaviku polnud. :) Ju ma siis esmaspäeval vist külmetasin, kui õues tuulekäes bussi ootasin pool tundi ja salli jätsin ka koju, sest mõtlesin, et tuleb sama soe päev kui nädalavahetusel... Muidugi ei tulnud.

Ja täna on juba laupäev... Pingutan veel nii palju, kui saab ja proovin õppida. Järgmine eksam on teisipäeval. Tunnen meeletut väsimust, tahaks kogu aeg ainult magada, puhata ja niisama lebotada. Ootan tohutult oma noormeest juba tagasi... (Kaks nädalat veel!) Trenni pole julgenud peale palaviku teha, kuna ei taha õppimise aega loovutada ja pidin täna kindlasti terve olema - lähen õhtul ühele ansamblile tausta tantsima. Seega tuleb suurem tansulka. :D Minu rõõmuks kaal ka langeb. :)

Seniks tehke teie ikka trenni ja nautige juba peaaegu väga sooje ilmu! :) Mina veel päevitada ei julge, kes julgeb, lasku käia!

21

Võtsin täna enda mõõdud, sest hakkasin uuesti kuivharjamist tegema ja Eveline kreemi kasutama (eelmisel korral saavutasin nende abiga -2cm puusaümbermõõdult ca 3 nädalaga) ning et muidu teada, kuidas mul läheb. Kõik ju teavad, et kaal ei ole alati kõige õigem näitaja progressi hindamiseks. :)

Kui panin mõõdud kirja, siis mis ma avastasin... Olen kolme kuuga kaotanud oma kehalt 21cm! :) Ma olen väga-väga rahul. Nüüd seadsin endale uued eesmärgid ja proovin uuesti ka toidukorra asendajat jooma hakata, sest seda tarbides olid tulemused kiired tulema ja just näiteks kõhult, kust muidu on veidi raskem rasvast lahti saada. Mitte midagi pole juurde tulnud ja näiteks toidukorra asendajaga saavutatud rinnaümbermõõt on siiani püsima jäänud (kaks kuud hiljem), nüüd aga tahaks, et see veel väheneks. :) Uueks mõõtmise kuupäevaks sai 18. mai, see tähendab, et mul on aega täpselt kolm nädalat.

Oma treeningkava, mis endale koostasin, olen enam-vähem täitnud. Kardiot sai vähem tehtud kui plaanis, 4 korra asemel 3, aga see-eest on esmaspäeval 2 treeningut kui mitte öelda, et isegi kolm (jõutrenn, kardiotreening kava järgi ja ujumine), siis ma ei põe. Basseinis teen alati nii, et hakkan ujuma, võtan aega umbes ja ujun nii kiiresti ja nii palju, kui jõuan, siis käin natuke saunas ja siis sulistan niisama. :D Mõne meelest kindlasti teen päris vähe trenni ja tegelikult tahaks isegi rohkem teha, aga no... Parem ikka kui mitte midagi! :D

Muidu on kaalul on kenasti ees number 5 ja kui langeb veel ühe kilo võrra, olen samas kaalus, mis enne kaalutõusu, wipiii! :) See aga ei tähenda, et ma ei läheks edasi, sest (kaalu) eesmärgini on veel 3.7kg jäänud, aga kui mõõdud lähevad väiksemaks, aga kaal ei muutu, siis see ei morjenda mind.

See nädal on jälle üllatavalt kiirelt möödunud ning suur on hirm, et järgmine nädal läheb veelgi kiiremini, mis tähendab, et järgmine eksam tuleb aina lähemale... Jube! :D

Seniks aga soovin kõigile teistele ka edu, kes ennast rannavormi ajavad! :)

Ja siia üks artikkel neile, kes ei taha trenni teha... :D
http://www.medicaldaily.com/articles/14916/20130426/forced-exercise-builds-stress-resilience-depression-anxiety.htm

Eilne õhtusöök

Salat: hiinakapsas, kurk, tomat, avokaado, veidi pipart, soola ja oliiviõli
Kartul ahjus fooliumis küpsetatud tilli ja veidi juustuga
Kana ahjus küpsetatud, maitsestatud broilerimaitseainega 

Jah, kana naha jätsin söömata. :D

Nädala lõpp

Nädalake jälle läbi...

Täna õppisin veidi, käisin tegin kiirkõndi ja tõin ühtlasi õpiku-töövihiku ära, mis mulle saadeti ja tegin endale treeningkava. :)

See nädal sai siis käidud ujumas, jooksmas, kiirkõndi tegemas ja üks lihastreening aeroobikaga ka. Olen rahul!

Natuke siis sellest treeningkavast, mis endale tegin...
Panin sinna siis 3x nädalas kerget lihastreeningut, mis aitaks säilitada lihasmassi, sest mu eesmärk on siiski ju kaalu langetada, kuid kui lihastreening päris ära unustada, siis kaob esiteks lihasmass koos rasvaga ja teiseks vormivad lihased ju keha ilusaks. :)
Igaljuhul lihastrenn on siis 3x nädalas, üks nädal 2x ülakeha ja 1x alakeha, teine nädal vastupidi. Ainult kõhulihastele teen trenni vabadel päevadel.
Ühest korralikust kaalulangetamise kavast ei puudu ka kardio, eksole. Kardiot lisasin 4x nädalas vabadel päevadel ja/või nendel päevadel, kus ei treeni alakeha. Kardiot kombineerin vastavalt võimlustele ja ajale, kas HIIT, aeroobika, ujumine, ühtlases tempos jooks või mille tegemiseks tuju on.
Loodan, et suudan seda kava kenasti järgmised neli nädalat järgida ka. Eks ole näha, homsest alustan.

Mõtlesin endale ka toitumiskava teha, aga ei olnud viitsimist. :D Sest esiteks, tegelt ju teab igaüks enam-vähem, mida tohib-mida ei tohi, teine asi on muidugi kogused. Igaljuhul eks ma proovin endiselt võimalikult palju süüa värsket, kana (sest kala ma ei söö üldse), natuke rohkem valku, õigeid rasvasid, vältida patustamist ja ikka süüa, mitte niisama "nälgida".
Leian et praegu enne eksameid ongi korrektne toitumine essential, sest vastasel juhul ei ole lihtsalt energiat, et õppida, trenni teha ja aju ei funka. :)

Kavatsen minna mõõtma ka oma rasvaprotsenti, luumassi, lihasmassi jne. Kuna, see selgub aga hiljem.

 Õpiku vahel oli ka selline armas kaardike. :)

Waiting...

Pulsikelladest

Minul endal on üpris tagasihoidlik pulsikell, nimelt Sigma PC 15. Ostetud sai see vist krooni ajal ning maksis kuskil 500-600kr, võin ka valetada, aga umbes sellises hinnaklassis oli. Praegu on selle kella hinnad kuskil 50€ kandis. Komplekti kuulus siis kell, pulsivöö ja rattakinnitus kellale.

Valisin selle, sest esiteks sai hind määravaks ning teiseks ma ei oodanud, et mu pulsikell mõõdaks mu kiirust, näitaks mu joostud/sõidetud vahemaid vms, sest kõik selle saab edukalt netis ära teha või ise arvutada. Minule olid peamised näitajad hetke ja keskmine pulss, kulutatud kalorid ja aeg. Selle teeb iga pulsikell ära. :)

Minu kell näitab kolme pulsitsooni: healt-zone, fitness-zone ja power-zone. Kell piiksub, kui lähed näiteks fitness-zone'ist power-zone'i (selle funktsiooni saad ka eemaldada, kui häirib). Need pulsivahemikud, kus sa mingis tsoonis oled, määrab kell automaatselt, kui sisestad sinna oma soo, kaalu ja vanuse. Ideaalne on muidugi see variant, kui enne oled käinud spordiarsti juures ja tead täpselt oma maksimum pulssi.
Lisaks sellele näitab kell hetke pulssi treenides, keskmist ja maksimaalset. Osad kellad näitavad ka minimaalset, aga see ei olnud minu jaoks oluline. Kellal saab veel arvestada ringiaegu ja ringe (kuni 50 ringi), näitab kogu treeningu aega. Seda kella saab kasutada ka basseinis ujudes, aga ei soovitata vee all nuppe vajutada.
Ainuke probleem, mis mul selle kellaga on esinenud, on see, et vahepeal õues nt kõrgepinge liinide juures ütleb no signal, kuid see oli ka kasutusjuhendis kirjas, et elektroonikaseadmed jms võivad tööd häirida. Õnneks on seda nüüd harva juhtunud.
Mul on siis selline tagasihoidlik kellake. :)

Muidugi on võimalik osta endale ka GPSiga kell, mis näitab sulle ka su raja pikkuse ära, hetkekiirust, keskmist kiirust, saad hiljem kella ühendada arvutiga ja kogu informatsiooni arvutisse laadida ja palju muud. Hoiatan aga, et need kellad on ikka päääris kallid. :) Nendega võib ka see juhtuda, et paksus metsas joostes kaob GPSi signaal ära. Siin on näiteks üks päris asjalik kõrgema hinnaklassiga kell: http://www.garmin.ee/spordiks/triatlon/forerunner-310xt
Kahjuks ei oska väga nende kohta rohkem rääkida, sest ei ole kellegagi kokku puutunud, kellel selline "kompuuter" käe peal oleks. :) Usun aga, et tõsisele treenijale võib see suurepärane asi olla.

Siinkohal ma arvan, et igaüks peab pulsikella valimisel lähtuma oma vajadustest, võimalustest ja soovidest. Natuke guugeldades võib päris odavalt saada mõne vanema kasutatud mudeli või odavama, vähemate funktsioonidega uue. Minul võttis ka sobiva kella leidmine päris palju aega.

Mina igaljuhul soovitan igal ühel, muretseda endale korralik vööga pulsikell (ei usu millegipärast nendesse, mis mõõdavad näpu otsast või randmelt, arvan, et on ebatäpsed), sest see annab sulle päris palju informatsiooni treeningute tervislikkuse ja efektiivsuse kohta. Noh, mina sain tänu pulsikellale just teada, et tegelikult on mul süda haige, muidu arvasin alati, et olen tipp-topp terve. :D

Loodan, et saite mingil määral targemaks. :)

Jooksuaeg

Ajee, täna olin jälle tubli! :D Ennast kiitmast ma ei väsi...

Täna õppisin päeval: analüüsisin oma kirjutatud tekste, arvestasin keskmiseid punkte, panin kirja loetud teoseid, mida veel lugeda tahaks, otsisin tsitaate. Homme püüan rohkem bioloogiat õppida. Nüüdseks on küll kogu materjali läbi võetud pealiskaudselt, vaja on aga ka kõik 100% selgeks ja arusaadavaks teha ning ülesanded kõik ära lahendada. Homme tahaks veel vaadata filmi "Anna Karenina", kuna täna jäi vaatamata. Raamatut ma lugenud ei ole, kuid õppisin selle algusest ühe proosateksti kõnevõistluseks pähe ja see meeldis mulle väga.
Sugulasest inglise keele õpetaja paneb mulle varsti ühe õpiku ka teele, et saaksin iseseisvalt inglise keele grammatikat õppida. :) On tore, kui on nii häid inimesi olemas, eksole!

Kuigi eile õhtul oli hirmus soov kohe hommikul ilusa ilmaga jooksma minna, siis lükkus mu jooks ikka õhtu peale (nagu alati), natuke raske oli ka vastu tuult joosta, aga samas jahutav.
Veendusin veelkord, et pean kindlasti oma südame tablette edasi võtma, sest jooksu ajal keskmine pulss oli 183, max 193 lööki minutis ja noh... Ütleme nii, et algus oli kerge, siis oli ka pulss 173, aga lõpp läks raskemaks, siis oli pulss juba 191 peal ning kui sprintisin, siis läks ilmselt 193ni. Ühesõnaga, et päris normaalne see ikka ei ole. Samas ütles mulle kardioloog, et mõnel inimesel ongi tavapärasest kõrgem pulss, aga ma ei usu ikka, et nii kõrge okei on. Kusjuures muidu lõpus enne sprinti tegin kuskil sada meetrit ehk kõndi, et pulss korra alla saada, et siis täiega lõpuni panna ja läks küll, selle ajaga langes 170-180 peale vist ning lõpus tundsin, et jõudu veel oli, kiirendasi veel, aga enne jõudsin koju, kui jõud otsa sai. :D
Märkasin ka, et venituse ajal ikka pulss langes, muidugi alla 120 ei läinud, kuid 180ne pealt tuli päris kiirelt alla.
Täna sai päris ametlikult oma jooksutossud esimest korda sisse joostud. Enne olin nendega muid asju teinud ja olid mugavad, aga joosta oli ka supermugav! Mõnusad pehmed kerged ja ilusad! :) 

Eile tegin jõuharjutusi ja aeroobikat kena 45 minutit. :) Ka selle ajal oli pulss natuke liiga kõrge, keskmine õnneks 146, kuid max 181. Lõppu sai tehtud veel venitus ja "meditatsioon". Ma armastan venitust ja seda, kui lased energial endasse voolata, super!

Mis siin ikka pikalt lobiseda... Nädal hakkab juba läbi saama, kevad on käes, päike paistab (vahest harva) ja linnud laulavad! Nautigem siis seda ja iseennast! :)

Roosa oli nii ilus ja nii erk pimedas :)

If I cry anymore my tears will wash me away

Eile olin tubli ja käisin ujumas. Kuna eile oli tuju püsivalt suht kehv, mõtted pidevalt oma noormehel, kes eemal on ja siis ujumine oli super, sai kõik eemale, tundsin, kuidas mu lihased väsivad ja... Super! Tagatipuks veel külm dušš, mis tegi tuju kohe päris heaks. :D

Kuna ma alati kiirustan uute jalanõude kandmisega, siis juhtus nii nagu enamus ajast, et uued saapad hõõrusid mu jalad nii katki, et ma ei saa peaaegu midagi enam kanda. :D Tahtsin tegelikult hirmsasti eile ja täna jooksma minna, sest ilm oli nii ilus, aga vot... Katkised kohad teevad nii hirmsasti haiget. Loodan, et homme on olukord parem ja saan miskit vahvat teha. :)

Olen viimase kahe päevaga nii palju bussiga sõitnud, et ei mäletagi viimast korda, kui nii tihti sai bussis istutud. :D Tänu selle alati kodulinna jõudes võtan klapid kõrvast, sest see vaikus, jõe vulin ja linnulaul on nii rahustav ja meeldiv. Mõnus on kohe koju jalutada, ühtegi mõtet peas pole ja aeg nagu seisaks.

Täna oli lauluproov ja selgus, et mul on järgmine laupäev esinemine, mis tähendab järgmine nädal rohkem proove, mille üle mul on tegelikult hea meel. Ma ainult ei mõista päris hästi, et kes sinna Laulupeole ja Toilas toimuvale Peipsiäärsete maakondade laulupeole need lood valis, mõned on ikka nii uina-muinad. :D Jah, just, Toilas toimub Peipsiäärsete maakondade laulupidu 1. juunil.

Eelmine kord, kui Hurtsi esimese plaadi lood sain, siis reaalselt kuulasin neid nii kaua, kui kõik olid sõna-sõnalt peas. Nüüd jälle! Viimane kui üks lugu kirjeldab nii super hästi mu tundeid, emotsioon ja sõnad vajutavad alati täpselt õigeid nuppe... No ja, nt see video (esimene) on ka minu meelest imeline!
Lugesin, kuidas mõnda häirivad need leebed seksi stseenid, aga minu meelest annavad need mõtte veel paremini edasi, mulle lihtsalt tohutult meeldib selle video konseptsioon. Tuleb lausa tahtmine jälle midagi filmida. :D Ja no laulja on ka imeline: tema hääl, veidi salapärane välimus ja...! Vahva on see, et ta meenutab täiega mulle mu vanatädi poega. :D
Teine asi, mis mulle Hurtsi puhul meeldib, on see, et minus ei tekita tavaliselt need lood masendust, kuigi nad on enamjaolt aeglased ja melanhoolsed, neis peitub minu jaoks mingi salapärane jõud (mis tekitab soovi tantsida. Sulen silmad ja kõik, mis mu silme ette tuleb, on erinevad kombinatsioonid ja tantsijate liikumine kujunditest kujunditesse). Oeh, ma ei leia õigeid sõnu... Ühesõnaga... Siin on mõned mu lemmiklood...

Igatsus on mu peas võimust võtmas...

Igatsus on mu peas võimust võtmas... 

Ma ärkasin ja mu esimene mõte oli, et nüüd on see käes. Ma tahaksin ärgata nii, et see aeg oleks juba möödas ja ma oleks uuesti tema kaisus.

Ma vedelesin pool päeva voodis, sest motivatsioon midagi teha oli 0. Hommikumantel on siiani seljas.

Mõtlesin endale lohutuseks tellida uue käekella...

Ma olen saatnud mõne sõnumi ja helistanud 2 korda... Ma isegi vaatasin lennupileteid! 120€ eest näeksin ma teda kolmeks päevaks... Ma olen hull!

Ta tundus närviline... Väsinud vist ootamisest ja passimisest.

Hea on see, et ma saan oma tundeid, mõtteid ja teadaolevat infi jagada "saatusekaaslasega", kelle noormehega koos minu omagi läks. Peale selle, et meil on samad nimed, me mõistame üksteist ja mõnes mõttes oleme isegi päris sarnased. :D Me suutsime kulutada tervelt 2 ja pool tundi oma päevast lihtsalt lobisemisele. Olemine oli kohe palju parem, kuni selle ajani, kui uuesti toru haarasin ja kerge melanhoolia mu endasse neelas. Korraks oli isegi saatusekaaslasega mõte, et võtaks hea meelega rohtu ja magaks järgmised viis nädalat. Ma keeldusin, kuna muidu magan maha ka eksamid ja pean seda suppi võib-olla kogu oma elu lürpima, mis suure igatsuse ja lolli peaga kokku sai keeratud.

Teise noormehe isa hoiatas... Homme on veel raskem. Lohutav. 

Ma kõlan nagu mingi overattached addicted crazy bitch, kellel oma elu poleks, aga mis sa teed, kui keegi on oma juured nii sügavale sinu südamesse ajanud...

Hea-halb-halb-hea

Siin on mõnda aega väike paus olnud...

Vahepeal on juhtunud see, et ma olen terveks saanud! Nii tore! Lõpuks ometi! Paradoksaalne või mis? Antibiootikumid hakkasid kiirelt mõjuma ja juba kolmandal-neljandal päeval oli täitsa inimese tunne. Trenniga ei kiirustanud... Ütlen ausalt, et ei ole siiani kiirustanud... Olen liiga laisk olnud, aga kaalu pole õnneks juurde tulnud, on hoopis langenud. :)

Reedel oli mul esinemine ansambliga ja oeh... Hääl kõlab ikka nii teist moodi, kui saal rahvast täis on. :D Ühesõnaga, hea tunne oli! Kuigi mulle on laulmine alati väga meeldinud, aga ma olen arvanud, et ma ei oska, siis hakkab mulle aina enam tunduma, et ma isegi oskan... Ja tuleb täitsa okeilt välja ka. :D

Üks asi on see, et mu noormees sõidab homme hommikul viieks nädalaks Saksamaale praktikale ja ma ausõna ei kujuta ette, milliseks need viis nädalat kujunevad, sest me pole selle nelja ja poole aasta jooksul kunagi nii kaua lahus olnud. Tore oli see, et ma suutsin täna ilma pisarateta tema juurest ära tulla, kuigi meel on päris kurb. Siiski proovin mõelda, et see on temale ainult hea, et viis nädalat peab minema kiiresti, sest mind lohutatakse, et kolm nädalat polnud midagi hullu eemal olla... Ja no, teised tulevad toime, miks meie ei peaks. Loodan, et me saame palju Skype's suhelda ja et hiljem taaskohtumise rõõm on veel suurem. Ma loodan tõesti, et kõik läheb väga hästi, temal on tore, mina suudan oma eksamitele pühenduda ja sooritada need väga hästi, teha palju trenni ja et siis oleks korraga see tunne, et alles ta läks. Loodetavasti jääb see ka viimaseks korraks, kui  peame nii pikalt üksteisest eemal olema.

Teine asi, mis ma avastasin, on see, et novembris on Tallinnas Hurtsi kontsert! Ütlen ausalt, et ma tahaks väga-väga-väga minna, kuna eelmine kord ma ei käinud, Positivus Festivalile jäi ka käimata, kui seal esinesid ansamblid, mis mulle meeldisid siis... Siis see oleks päris-päris tore, kui see kord saaks minna ja veel toredam oleks, kui mu noormees minuga kaasa ka veel tuleks. :) Päris tore oleks tegelt Bryan Adamsit ka kuulama minna, kuna tal on nii palju lugusid, mis on kuidagimoodi minu ja mu noormehe suhtega seotud ja üldse, ta teeb minu kõrvade jaoks väga head muusikat. :)

Vahepeal selgus ka see, et mu väga tahetud ja oodatud reis jääb ka ära. Olen tõesti väga-väga-väga kurb, aga kõik, kellega pidin minema, jätavad minemata ja mis ma ikka kaks nädalat kuskil üksi konutan... Olen otsinud alternatiive, aga pole tõesti ühtegi nii head pakkumist leidnud - kurb...

Tore on see, et ilmad lähevad aina soojemaks, nii tore on, et sain oma uued kevad-sügis saapad jalga tõmmata ja uue tagi. Kohe nagu ise oleks uus. :D 

Ühesõnaga on see nädal hea-halva tähe all möödunud... Nagu juba mainisin, siis loodan, et järgmised viis nädalat lähevad kiiresti. Mõtlesin isegi teha endale konkreetsed päevaplaanid, sest kui ma neist kinni pidasin, suutsin nii palju õppida, samal ajal sain ka natuke puhata ja aeg läks tohutult kiiresti. See oleks väga tore!

Et siis... Kui võimalik, siis alustaksin esmaspäevast oma "uut elu viieks nädalaks" :D ja läheks üle pika aja ujuma. :D Teisipäeva õhtul on laulmine ja... Nüüd on ainult see, et ma ei oska vist nädalavahetustega midagi peale hakata. :D Ilmselt tuleb võtta endale mõned head ja asjalikud raamatud, mida pole siiani saanud lugeda.

Kui kellelgi on mulle mingeid häid mõtteid-ideid-soovitusi-kogemusi edastada, laske käia! :)

Antibiootikumid

Peale reedet läks mu tervis iga päevaga aina halvemaks. Kui reedel oli ainult nohu, peavalu, pisike palavik ja kehv enesetunne, siis laupäevaks oli ka juba kurk haige ning pühapäevaks tõusis ka palavik 38ni, lümfisõlmed tulid üles ning muutusid väga-väga valusaks. See tähendas, et ma ei kannatanud enam arstile minekuga kuidagi oodata...

Oma diagnoosi panin endale õigesti - sinuiit. :D Õnneks ei ole asi hull, röntgen näitas minimaalseid muutuseid, kuid vereproovis olid põletiku näitajad päris kõrged. Sain nüüd antibiootikumi ravi peale ning mandlid on õnneks vist veel korras, sest arst arvas, et kuna praegu selline aeg, kus palju haiguseid liikvel, siis nii kui ma ühest vabaks saan, on immuunsus nõrgem ning korjan kergemini järgmise külge ning siis jälle veel nõrgem ja nii ta läheb. Nüüd soovitas arst ennast korralikult terveks ravida (st mitte püstijalu ja koolis käies nagu enne) ning siis hakata oma immuunsust tugevdama, lisaks pidin end jälgima, et midagi muud (mis viitaks põletikule) kuskil välja ei löö.

Praegu on kaks tabletti juba hinge hall ja enesetunne natuke parem. Samas peavalud on endiselt ja tahaks juba, et need mööda saaks.

Nõnda ta läheb siis... Jube tunne on, kui nii palju asju vajab tegemist, aga ma olen haige ja ei jõua midagi teha, aga no, mis sa teed. Proovin homme, kui enesetunne vähegi lubab, hakata õppimisega uuesti pihta.

Järgmine nädal pidin korra veel minema vereproovi andma, kui antibiootikumi kuur läbi, et kontrollida, kas põletik ikka alaneb. Loodan, et hiljemalt järgmise nädala lõpust saab uuesti trenni tegema hakata.

Olge terved!

Kurb, vihane ja pettunud

Täiesti masendav... ja nii vihale ajab ka, et iga kord, kui ma saan uuesti ilusti trenni teha, siis ma jään haigeks. Ja nii JÄLLE!

Esmaspäeval rääkisime kahe klassiõega peavaludest ja muudest tervisehädadest ning kellel hakkas natuke hiljem pea valutama... Eks ikka minul. Kui koolist minema sain ja lõpuks voodisse jõudsin, siis hakkasin nutma, sest peavalu oli nii meeletu, ma ei suutnud ennast liigutada, sest see tegi valu veel hullemaks. Kui rohtu võtsin, sain normaalselt olla. Teisipäeval ärkasin jälle peavaluga, selline raske tunne lihtsalt, aga iga päev umbes pealelõunal läheb valu hulluks, et enam olla ei saa ja niimoodi on see kestnud põhimõtteliselt tänaseni. Kolmapäevast lisandus ka nohu, mis on palju hullem ja piinavam kui tavaline nohu: ma olen pidevalt uimane, pea valutab, nuuskan ja nuuskan, aga ikka on tunne, et ei suuda kõike välja nuusata... Jube! Täna kraadisin ja oli ka väike palavik... Tahaks ainult voodis olla ja puhata, aga nii palju on teha. :S

Igal kümnel juhul pean uue nädala alguses arsti juurde minema, sest mu haigused muutuvad juba liiga tihedaks - ma pole mitte kunagi nii tihedalt haige olnud kui praegu. Lisaks sooviks muidugi saada ka midagi, mis mu nohu ära võtaks (kui selleks ajaks pole ise leevendunud), sest tavaline nohurohi ei tee lihtsalt mitte midagi. Okei, teeb, kuivatab ja teeb nina veel rohkem katki.

Ma olen täiesti tõsiselt ise ka endas pettunud ja pahane, et ma ei saa trenni teha. Ma tahaks ja mõtlen, et teeks ikka, aga ma olen nii nõrk, jõuetu ja uimane - mu tervis ei taha minuga koostööd teha. Ma ei tea, kas see on stressist ja väsimusest, mis on tingitud õppimisest või millestki muust, aga ma ei saa ju õppimata ka jätta... Oeh, ma tõesti loodan, et arst oskab mulle mingit nõu anda, sest praegu on kõige halvem aeg ÜLDSE haige olla.

Ainus asi, mille üle on mul hea meel, on see, et olgugi, et ma olen kaalus natuke liiga vähe alla võtnud ja liiga aeglaselt, siis õnneks pole mitte midagi juurde tulnud, pigem tundub, et läheb isegi allapoole (thü, thü, thüi).

Hoian pöialt, et varsti olen terve...

Kiire lühiülevaade

Teen ülikiire ülevaate sellest, kuidas mul see nädal läinud on, kuna lippan kohe sünnipäevale. :D


Olen terve nädala pühendanud ennast bioloogiale ja ainult õppinud-õppinud mitmete tundide kaupa iga päev. Tänaseks on 4x nädalas trenni ka tehtud iga päev umbes 1h, aga tundub, et täna ei jõua enam teha, kuigi plaanis oli... Õppimine röövis kogu mu vaba aja. Loota võib, et õhtul leian veel aega.

Söögiga on nii, et apelsinid on mu suuuuured lemmikud ja ma lihtsalt sööks neid kogu aeg kui võimalik. Kahjuks ei ole soovitatavneid üle 2-3 ühes päevas süüa ning ka mul annab kõht kohe tunda, kui liiga palju söön neid.

See nädal on kohvi ja tee ka olnud minuga lahutamatult, kuigi ma tavaliselt pole kummagi joodik eriti, aga kuna ma olen nii palju õppinud järjest, siis igal pausil tegin endale ikka tassitäie midagi sooja, et mõte paremini edasi lendaks. Söögiisu on ka kohe kindlasti sellele tundide viisi õppimisele suurem, sest iga pausi ajal oli kõht tühi ja tahtmine midagi süüa. Selleks said siis nt koorimata pähklid, apelsin :) vms.

Tore on see, et mu toitumine on kindlasti tervislikumaks muutunud, nüüd on täiesti tavaline süüa õhtuks suurel hulgal toorsalatit (njomm! eriti aplesiniga :D) ja näiteks ahjukana (ilma nahata!) kõrvale. Lõunasöögid on aga endiselt minu suurim probleem.

Muna ma võin ka tohutult süüa, see on lihtsalt nii hea. :) Siiski proovin piirduda 2 munaga hommikuti.

Vot... Nii kiire, üldine ja lühike ülevaade. Enesetunne on muideks see nädal väga hea olnud, tuju ka enamjaolt seega loodan sama rada edasi minna. :)

Olge tublid! :)

Time to be honest

Täna on mul mingi täielik madalseis... Kõik on kuidagi nii halvasti, kurb ja masendav.

Vaatan endast umbes kolme aasta taguseid pilte ja mõtlen, et kui ilus ma siis ikka olin, et miks enam ei ole... Teate küll ju, ma olen kindel, et igal naisel (võib olla ka mehel?) on selliseid päevi.

Kuna ma pole ühtegi pilti endast siia lisanudki, siis siin on üks aastast 2010. Praegu on vist kõige värskem pilt minust 2012 suvi ja seda ei hakka siia lisama...

 

Ohjah... Igaljuhul siin on ka video, mis sai tehtud, siit näete ise, milline ma olen. Lõpuks sai resolutsiooni probleem lahendatud enam-vähem, kuid millegipärast jäi kvaliteet väga halvaks... Nagu ka kuskil eelmises postituses sai öeldud, siis ma ise pole väga rahul, aga samas teised on öelnud, et kannatab vaadata küll, seega siis palun (hetkel ei saa ma teda ilusti lisada :S)...


https://www.youtube.com/watch?v=1ay_6GVHZYg

Suurepärane võimalus!

Kuna ma just eelmises postituses kirjutasin, et mind on viimasel ajal väga huvitama hakanud teaduslikud saavutused jm, siis praegu on superhea pakkumine natuke silmaringi laiendamiseks:

Ajakiri Imeline teadus või Imeline ajalugu kaheks kuuks ainult 1€ eest! Ja seda kuni 15. märtsini.


Kasutage kindlasti võimalust!

http://www.imelisedajakirjad.ee/?utm_source=zuper&utm_medium=email&utm_campaign=imelised13k

Pildid

Kahjuks ei saa ma teile veel valminud videot näidata, sest sellega on mõned probleemid, kui loodetavasti saavad need õige pea lahendatud.
 
Viimasel ajal on mul hirmus huvi olnud teaduslike avastuste, leiutiste jm vastu ning neid lugedes ei suurene üldse tahtmine arstiks õppida, mkmmmm. See on lihtsalt imeline, mida suudetakse teha meditsiinis tehnikaga.
Siinkohal oli ka üks hea nali. Ütlesin oma täditürele, et prognooside kohaselt on meid maakeral aastaks 2025 8 miljardit inimest. Tema ütles mulle seepeale, et mida sa muretsed, sa oled nii kui nii ammu surnud. Kui ma mainisin, et see on 12 aasta pärast, siis ta imestas ja ütles, et aa, nii ruttu juba või. :D

Ühesõnaga jah... Panen siia mõned asjalikud pildid ka, mida ehk osad näinud, osad mitte. Aga bioloogia ootab mind...

Ja midagi neile, kes valmistuvad eksamiteks http://www-users.york.ac.uk/~dajp1/Exam_Hints/Exams.html

Filmimine

Nonii, reedel sai siis videod purki pandud... Olgugi, et ma pidin 1,5h kogu aeg kombinatsioone uuesti ja uuesti tegema ning ma olin väsinud, sest asjad ei tulnud välja nii nagu ma tahtsin, siis ma ikka tohutult naudin seda. Nii tantsimist kui ka filmimist. Mulle on alati tohutult meeldinud erinevate projektide jaoks filmimine ja otseloomulikult teiste juhendamine ja õpetamine, aga ei ole üldse paha ka ise kaamera ees figureerida. :) Siis kui aga sul on mingi pisiroll, siis on suht igav. :D Nt kui osalesin muusikavideo filmimisel, siis see kestis ca 8h kui ma õigesti mäletan ning kogu aeg enam-vähem ühe koha peal seista pole üldse nii lõbus. Kandva rolli omamine on ikka palju huvitavam loomulikult. :D

Jah, nagu ma mainisin, siis ei tulnud kõik mitte nii hästi ja puhtalt välja nagu ma lootsin, tundsin ka, et paus tantsimises on oma mõju avaldanud, sest liikumine pole enam nii hea kui enne. Tahaksin ka palju rohkem painduda, sest mäletan, kui noor olin, kuidas mulle kogu aeg öeldi, et kas sul on "pulk" kõhus, et ei paindu. Nüüdseks on põhjus teada: mu selg, kuid siiski pole kadunud soov olla parem... Aga vähemalt sai asi tehtud ja võib-olla panen ühe variandi videost ka siia üles. Võib-olla, kui see väga jube pole. :D Hoiatan juba ette ära, et midagi meeletult suurepärast pole mõtet loota.

Täna tegime Kristeniga peab 3,5h tööd ja pisike, kõigest 2 minutiline video, on kokkupanekuks PEAAEGU valmis. Homme lisame veel mõned asjad ning siis peab juba arvuti ülejäänu tegema. Ootan juba natuke, et tulemust näha ja ka seda, et kogu see kammajaa ükskord ühele poole saaks.

Eksamid tulevad aina lähemale ja lähemale ning see on veidi hirmutav, sest ma pole praegu üldse aega leidnud, et korralikult õppima hakata. Loodan järgmisel nädalal kõvasti õppida (st ma pean!) ja alates esmaspäevast uuesti korralikult trenni tegema hakata, sest tundub, et viimaks ma olen selleks jälle valmis. :) Kuigi lähen homme tätoveeringut üle tegema, siis ei tahaks trenni enam kaugemale lükata.

Viimastel päevadel on päike end juba rohkem näole andnud ja ma ei jõua ära oodata, et lumi ära sulaks.

Teie aga olge tublid! :)