Teen kiire lühikese postituse, et te teaksite, kuidas mul läheb...
MUL LÄHEB SUPERHÄSTI! Ma olen nii rahul iseendaga. Täna on neljapäev, olen iga päev teinud trenni ja olen oma selle nädala eesmärgi täitmisest kõigest 2 päeva kaugusel.
Olen tähele pannud, et viimastel päevadel on mu tuju ka väga hea, rohkelt positiivsust, rohkem teotahet (mõndades asjades), motivatsiooni ning energiat. Mulle justkui juba tunduks, et mu keha hakkab muutuma (või on see ettekujutus?). Ma südamest loodan, et kõik läheb samas joones edasi!
Lõpetasin natuke aega tagasi trenni ning nüüd võin minna puhkama, olen endale kena nädalavahetuse koos kahe trenniga ilusti välja teeninud. Juhuuuu!
Etteruttavalt võin öelda, et varsti on ees ka väike eksperiment!
neljapäev, 31. jaanuar 2013
teisipäev, 29. jaanuar 2013
Kehatüüpide treening ja toitumine
Lubasin rääkida kehatüüpide kaupa natuke trennist ja toitumisest.
Endomorphi treening ja toitumine
Mäletatavasti olid endomorphi kehatüübiga nö need naiselikud naised, kellel on kurvid. Õige toitumisega ja trenniga on neil võimalik välja näha ilus, terve, trimmis, aga samas naiselikult kurviline.
Endomorphidele sobib väga hästi madala süsivesikute sisaldusega toitumine. Soovitatav oleks jätta süsivesikute sisaldus toitumises kuni 30%. See aitab säilitada rohkem lihasmassi ning kaotada rasva. Valgud peaksid moodustama umbes 50% ja rasvad 20%. Rasvade juures on oluline tarbida õigeid rasvasid. Kuna endomorphidel on eeldusi talletada kehas vett, siis on oluline ka vähese soolasisaldusega toitumine. Sööma peaks umbes iga 2-4 tunni tagant, et kontrollida nälga.
Lisaks oma toitumise jälgimisele peavad endomorphid kindlasti ka tegema nii kardio- kui ka lihastreeningut. Väga oluline on regulaarne treening! Soovituslik on teha 3x nädalas kardiotreeningut või 40-45 minutit nädalas HIIT'i.
Ectomorphi treening ja toitumine
Ectomorphid olid inimesed, kes näevad välja väga kõhnad, tihti väikese lihasmassi pärast ning mõnikord vaevlevadki nad probleemi käes, et saada juurde nii lihasmassi kui ka rasva. Nad võivad välja näha kõhnad, kuid on siiski rasvunud, siit ka väljend "skinny fat".
Vastupidiselt endomorphile peaks ectomorphi toitumises enamus tulema süsivesikutest. Siiski ei tähenda see seda, et võib juua tohututes kogustes Coca-colat ja süüa rämpstoitu. Süsivesikud peaksid olema töötlemata. Ectomorph peaks ka peale treeningut jooma valgushake, sest see võib imesi teha. Tähtis on süüa umbes iga 2-4 tunni tagant, et pidevalt oma organismi toita, sest ectomorphi ainevahetus on väga kiire.
Kardiotreening peaks ectomorphil olema vähene, kuna keha põletab juba niigi efektiivselt kaloreid. Lihastreeningut peaks olema vähemalt 3x nädalas.
Mesomorphi treening ja toitumine
Mesomorphid võivad välja näha ilma pideva treeninguta lihases, aga sama kergelt, kui nad võtavad juurde lihast, võtavad juurde ka rasva.
Mesmorphid peaksid sööma rohkem tervislikke rasvasid ning vähem süsivesikuid, sest need "lähevad" kergelt su kõhu ümber. Võib süüa ka 40% süsivesikuid, 30-40% valke ja 20-30% rasvu.
Mesomorph peaks keskenduma kardiole ja oma keskkohale, et luua ilus liivakella figuur. Raskustega treening peaks olema minimaalne (kuni 3x nädalas). Kardiot umbes 3-5x nädalas, eelistada võib HIIT'i. Õige treeninguga tulevad mesomorphil kenad kehajooned ilusti välja.
Loodan, et see andis veel parema ülevaate erinevatest kehatüüpidest. Oluline on leida enda kehale sobiv ning sellest kinni pidada ning nagu juba enne olen öelnud, siis see, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Siin on ka üks vahva test, kus saad vastuse, mis kehatüüp sul on.
Nii palju minust, et mul on meso-endo ning sellise kehatüübiga inimesed pidid kõgie paremad olema fitness modellideks ja kulturistideks. Siis mul jääb loota ainult parimat. :D
Endomorphi treening ja toitumine
Mäletatavasti olid endomorphi kehatüübiga nö need naiselikud naised, kellel on kurvid. Õige toitumisega ja trenniga on neil võimalik välja näha ilus, terve, trimmis, aga samas naiselikult kurviline.
Endomorphidele sobib väga hästi madala süsivesikute sisaldusega toitumine. Soovitatav oleks jätta süsivesikute sisaldus toitumises kuni 30%. See aitab säilitada rohkem lihasmassi ning kaotada rasva. Valgud peaksid moodustama umbes 50% ja rasvad 20%. Rasvade juures on oluline tarbida õigeid rasvasid. Kuna endomorphidel on eeldusi talletada kehas vett, siis on oluline ka vähese soolasisaldusega toitumine. Sööma peaks umbes iga 2-4 tunni tagant, et kontrollida nälga.
Lisaks oma toitumise jälgimisele peavad endomorphid kindlasti ka tegema nii kardio- kui ka lihastreeningut. Väga oluline on regulaarne treening! Soovituslik on teha 3x nädalas kardiotreeningut või 40-45 minutit nädalas HIIT'i.
Ectomorphi treening ja toitumine
Ectomorphid olid inimesed, kes näevad välja väga kõhnad, tihti väikese lihasmassi pärast ning mõnikord vaevlevadki nad probleemi käes, et saada juurde nii lihasmassi kui ka rasva. Nad võivad välja näha kõhnad, kuid on siiski rasvunud, siit ka väljend "skinny fat".
Vastupidiselt endomorphile peaks ectomorphi toitumises enamus tulema süsivesikutest. Siiski ei tähenda see seda, et võib juua tohututes kogustes Coca-colat ja süüa rämpstoitu. Süsivesikud peaksid olema töötlemata. Ectomorph peaks ka peale treeningut jooma valgushake, sest see võib imesi teha. Tähtis on süüa umbes iga 2-4 tunni tagant, et pidevalt oma organismi toita, sest ectomorphi ainevahetus on väga kiire.
Kardiotreening peaks ectomorphil olema vähene, kuna keha põletab juba niigi efektiivselt kaloreid. Lihastreeningut peaks olema vähemalt 3x nädalas.
Mesomorphi treening ja toitumine
Mesomorphid võivad välja näha ilma pideva treeninguta lihases, aga sama kergelt, kui nad võtavad juurde lihast, võtavad juurde ka rasva.
Mesmorphid peaksid sööma rohkem tervislikke rasvasid ning vähem süsivesikuid, sest need "lähevad" kergelt su kõhu ümber. Võib süüa ka 40% süsivesikuid, 30-40% valke ja 20-30% rasvu.
Mesomorph peaks keskenduma kardiole ja oma keskkohale, et luua ilus liivakella figuur. Raskustega treening peaks olema minimaalne (kuni 3x nädalas). Kardiot umbes 3-5x nädalas, eelistada võib HIIT'i. Õige treeninguga tulevad mesomorphil kenad kehajooned ilusti välja.
Loodan, et see andis veel parema ülevaate erinevatest kehatüüpidest. Oluline on leida enda kehale sobiv ning sellest kinni pidada ning nagu juba enne olen öelnud, siis see, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Siin on ka üks vahva test, kus saad vastuse, mis kehatüüp sul on.
Nii palju minust, et mul on meso-endo ning sellise kehatüübiga inimesed pidid kõgie paremad olema fitness modellideks ja kulturistideks. Siis mul jääb loota ainult parimat. :D
esmaspäev, 28. jaanuar 2013
Kiire ülevaade möödunust
Kui laupäeval tegin harjutusi reitele, siis pühapäeval tuharalihastele. Peale harjutusi naersingi, et ma mitte ei kõnni treppist alla, vaid värisen. :) Kuigi mul polnud eile üldse viitsimist ja tahtmist trenni teha, selline väsimus oli peal, siis võtsin end ikka kokku ja tegin ära. Pärast olin õnnelik, et alla ei andnud ja tegelikult sujusid asjad ka kuidagi palju kiiremini peale seda.
Täna on endiselt veel küljed valusad, veidi ka reied. Natuke teeb muret reie siseküljel üks koht, mis liigutades ikka väga valus on, ju vist tegin midagi natuke valesti.
Eile sõin küll õhtusöögiks makarone (paha!), kuid lisasin sinna suuure portsu kohupiima rohelise sibulaga (njämm!). Ma olen ka väga rahul iseendaga, et ma olen suutnud juba pikemat aega (minu jaoks) hoiduda karboniseeritud jookidest (isegi veest), või olen võtnud ühe lonksu. Tätoveeringu tegemine oli hea motivaator. Hoolimata sellest, et osad ütlevad, et see on müüt, et karboniseeritud jooke juua ei või, siis ma igaks juhuks ei joonudki ja olen nüüd pea kaks nädalat juba ainult vett või mahla joonud.
Toitumise koha pealt nii palju, et püüan ikka kellaaegu jälgida ja mitte lasta kõhul liiga tühjaks minna. Koolis olen tavaliselt kaasas kandnud kas rosinaid, mandleid, pähkleid, mõni puuvili (mandariin/õun) või võileib (sink, tomat, juust, rukkipala/mõni seemneleib). Olen püüdnud ka veepudeli alati kotis hoida, kahjuks mõnikord siiski ununeb veel ära, kuid siis tunnen ka veest puudust.
Hea nipp näljatunde vältimiseks on alati hoida kotis rosinad/mandlid/pähklid vms ning kui tunned, et kõht hakkab tühjaks minema, siis näksid veidi ja korras. :)
Õhtusöökidega on nii, et kui ma olen Tartus, siis on kõik korras, kuna teen endale ise süüa ja ma planeerin alati kõik ette ning ostan nädala jaoks toidukraami ära, et ei saaks end rohkem poodi ahvaltema minna. Kodus olles on aga see, et söön seda, mis tehakse, kuid proovin kombineerida ja näiteks midagi tervislikku juurde lisada või lihtsalt süüa veidi vähem.
Praegu sai just valmis pruun riis, mida varsti sööma hakkan ning hiljem teen trenni. Mida, seda veel ei tea, kuid mõttes mõlgub kiire ringtreening, käed või kõht. Eks näis, mis tuju siis tuleb, kuid selle nädala eesmärk on trenni teha vähemalt 5 korda, ideaalis 6. Eelmine nädal sai tehtud 4 korda.
Olge tublid!
Täna on endiselt veel küljed valusad, veidi ka reied. Natuke teeb muret reie siseküljel üks koht, mis liigutades ikka väga valus on, ju vist tegin midagi natuke valesti.
Eile sõin küll õhtusöögiks makarone (paha!), kuid lisasin sinna suuure portsu kohupiima rohelise sibulaga (njämm!). Ma olen ka väga rahul iseendaga, et ma olen suutnud juba pikemat aega (minu jaoks) hoiduda karboniseeritud jookidest (isegi veest), või olen võtnud ühe lonksu. Tätoveeringu tegemine oli hea motivaator. Hoolimata sellest, et osad ütlevad, et see on müüt, et karboniseeritud jooke juua ei või, siis ma igaks juhuks ei joonudki ja olen nüüd pea kaks nädalat juba ainult vett või mahla joonud.
Toitumise koha pealt nii palju, et püüan ikka kellaaegu jälgida ja mitte lasta kõhul liiga tühjaks minna. Koolis olen tavaliselt kaasas kandnud kas rosinaid, mandleid, pähkleid, mõni puuvili (mandariin/õun) või võileib (sink, tomat, juust, rukkipala/mõni seemneleib). Olen püüdnud ka veepudeli alati kotis hoida, kahjuks mõnikord siiski ununeb veel ära, kuid siis tunnen ka veest puudust.
Hea nipp näljatunde vältimiseks on alati hoida kotis rosinad/mandlid/pähklid vms ning kui tunned, et kõht hakkab tühjaks minema, siis näksid veidi ja korras. :)
Õhtusöökidega on nii, et kui ma olen Tartus, siis on kõik korras, kuna teen endale ise süüa ja ma planeerin alati kõik ette ning ostan nädala jaoks toidukraami ära, et ei saaks end rohkem poodi ahvaltema minna. Kodus olles on aga see, et söön seda, mis tehakse, kuid proovin kombineerida ja näiteks midagi tervislikku juurde lisada või lihtsalt süüa veidi vähem.
Praegu sai just valmis pruun riis, mida varsti sööma hakkan ning hiljem teen trenni. Mida, seda veel ei tea, kuid mõttes mõlgub kiire ringtreening, käed või kõht. Eks näis, mis tuju siis tuleb, kuid selle nädala eesmärk on trenni teha vähemalt 5 korda, ideaalis 6. Eelmine nädal sai tehtud 4 korda.
Olge tublid!
laupäev, 26. jaanuar 2013
Ilusad reied... Siit nad tulevad!
Kui mul lihaseid ükskord nii valusad olid (hoolimata venitamisest!), et trepist ülesminek oli raske ja aeglane, siis ütlesin K.'le (oma noormehele), et ma armastan seda tunnet, kui lihased on valusad... Olin juba selle tunde unustanud.
Täna hommikul kui uni juba kergem oli ja voodis ennast keerasin, tundsin, et küljed on valusad ja isegi läbi une käis peast läbi mõte jess!
Algul kavatsesin õhtul varakult voodisse minna, et oma kehale üks mõnus puhkus lubada, sest see nädal jäi uneaega kuidagi väga väheseks ning olin pidevalt väsinud, siis mõtlesingi, et mis oleks parem, kui varakult magama minna. Sellest ei tulnud jälle midagi välja, sest K. tahtis hirmsasti Grey Anatoomiat vaadata ja kuidas ma saan keelduda... Snäkiks jäid aga porgandid ja vesi! Suutsin isegi K.'le selgeks teha, et täna õhtul enam mahla ega Coca-colat ta ei saa, kuna muidu ei tasu tema ja minu trenn ennast ära. :D
Ja nii oligi, et kui hommikul end voodist välja ajasin ja tundsin, et kõhulihased ja küljed ning kergelt isegi seljalihased on valusad, olin nii õnnelik nagu oleks mu töö ja vaev end ära tasunud. Juba. :D Aga mind paneb ikka endiselt imestama kui hästi saab treenida ainult oma keha raskusega... Hämmastav!
Tänaseks võtsin ette reied. Algul oli küll plaan teha tuharalihastele harjutusi, aga ma ei tea... Reied tundusid etemad. :D Lisan harjutused allapoole, mis tegin.
Jällegi tunduvad ju nii imelihtsad, aga mõjuvad. Tegin kõiki harjutusi 35x ja viimaste harjutustega ikka hakkasid juba jalad väga-väga värisema ja pidin end kokku võtma, et kuidagigi need viimased 5 korda tehtud saaks, kuigi olen alati enda puhul jalgu kõige tugevamateks pidanud.
Ma ei tea, kaua mul nende tegemine aega võttis, aga oletan, et kuskil 15-30 minutit.
Täna hommikul kui uni juba kergem oli ja voodis ennast keerasin, tundsin, et küljed on valusad ja isegi läbi une käis peast läbi mõte jess!
Algul kavatsesin õhtul varakult voodisse minna, et oma kehale üks mõnus puhkus lubada, sest see nädal jäi uneaega kuidagi väga väheseks ning olin pidevalt väsinud, siis mõtlesingi, et mis oleks parem, kui varakult magama minna. Sellest ei tulnud jälle midagi välja, sest K. tahtis hirmsasti Grey Anatoomiat vaadata ja kuidas ma saan keelduda... Snäkiks jäid aga porgandid ja vesi! Suutsin isegi K.'le selgeks teha, et täna õhtul enam mahla ega Coca-colat ta ei saa, kuna muidu ei tasu tema ja minu trenn ennast ära. :D
Ja nii oligi, et kui hommikul end voodist välja ajasin ja tundsin, et kõhulihased ja küljed ning kergelt isegi seljalihased on valusad, olin nii õnnelik nagu oleks mu töö ja vaev end ära tasunud. Juba. :D Aga mind paneb ikka endiselt imestama kui hästi saab treenida ainult oma keha raskusega... Hämmastav!
Tänaseks võtsin ette reied. Algul oli küll plaan teha tuharalihastele harjutusi, aga ma ei tea... Reied tundusid etemad. :D Lisan harjutused allapoole, mis tegin.
Jällegi tunduvad ju nii imelihtsad, aga mõjuvad. Tegin kõiki harjutusi 35x ja viimaste harjutustega ikka hakkasid juba jalad väga-väga värisema ja pidin end kokku võtma, et kuidagigi need viimased 5 korda tehtud saaks, kuigi olen alati enda puhul jalgu kõige tugevamateks pidanud.
Ma ei tea, kaua mul nende tegemine aega võttis, aga oletan, et kuskil 15-30 minutit.
Lõpplahendus
Kuna Buduaaris juba öeldi mulle, et 190 ei tohiks joostes pulss olla, siis mul meenus, et mul jäi nö oma loo kirjutamine pooleli seal, kui ütlesin, et perearst otsustas mind saata edasistele uuringutele (peale koormus EKG'd).
Läksin ühe väga toreda kardioloogi juurde, kes võttis asja tõsiselt, ütles, et koormustaluvus on hea, kuid see, et pulss nii kõrgele läheb ja enam alla ei tule, on kahtlane. Tegi südameultraheli ning see oli kõik korras: kõik õigetes mõõtmetes, kuskil ei olnud mingi vedelikku vms, kuid probleem püsis hoolimata sellest, et olin sisuliselt terve elu sporti teinud.
Järgmisena otsustas arst teha rütmi holteri, kus sulle pannakse 24ks tunniks juhtmed külge ja üks pisike aparaat, mis kogu su südametöö salvestab. Kuna mu kardioloogi vastuvõtt kodulinnas on vaid korra kuus ning Tartus ta mind vastu võtta ei saa, siis venis see uuringute ja arsti juures käikude periood tohutult pikaks. Pluss sattus mu uuring arstide-õdede streigi ajale ja ma kartsin juba, et jäetakse ära (olin järjekorras oodanud vähemalt 2 kuud). Õnneks kõik toimis, mind võeti sõbralikult vastu ja tehti asi ära.
Peab ütlema, et neid juhtmeid ja asju oli võrdlemisi ebameeldiv küljes kanda, õnneks mahtus jope selga, kuigi algul tundus, et ei lähe kuidagi. :D Proovisin olla ja teha kõike nii nagu igapäevaselt, treppidest käimine (mis oli väga-väga väsitav ja pani alati südame kloppima), kerge trenn/võimlemine jne. Kahjuks tekkis mul nende kleepsude liimi vastu kerge allergia ja need kohad sügelesid väga.
Sain uuringu vastused kuu aja pärast ja mis selgus... Selgus see, et keskmine pulss ööpäevas oli 99 lööki minutis, mis on liiga kõrge. Ühtegi rütmihäiret polnud, kuid mind pani mõtlema see, et kõige kõrgem pulss oli mingi 185 vms. Mulle kirjutati hirmkallis rohi, mis pidi väga suure tõenäosusega aitama, kuna on väga uus ja mõjub südames täpselt sinna kohta, kus reguleeritakse südame tööd ja midagi muud ei tohiks mõjutada. Pidin võtma 10 päeva 2x0,5 tabletti päevas, kuna see rohi ei mõju väga kaua ning peale seda 2x1 tablett päevas.
Seni, kuni võtsin kokku ühe tableti päevas, oli kõik okei. Ma tundsin ennast täiesti normaalselt, tundus isegi, et jõuan juba natuke rohkem midagi teha. Kui pidin hakkama võtma kaks tabletti päevas, hakkasin tundma rinnus valusid, kerget "värina" rinnus jne. Mingi aeg kannatasin, mõtlesin, et ehk on doosi suurendamisest, kuid siis otsustasin arstile helistada ja ta soovitas siis poole tableti kaupa edasi võtta, kui see toimib.
Uuele vastuvõtule minnes olin kuu aega võtnud tablette ja spetsiaalselt selle jaoks, et arstile informatsiooni anda, proovisin õhtul aeroobikat, tantsu, igasuguseid harjutusi. Selgus, et aeroobika ja tantsuga oli pulss kuskil 138 ja hüpates oli maksimum 168. See oli suuur erinevus nii numbrites kui ka minu enesetundes, sest ma ei mäletanud juba ammu, kuidas oli tantsida nii, et pulss ei oleks 170-180.
Arst otsustas siiski mulle teha igaksjuhuks veel ühe EKG ning selle tulemustest oli näha, et pulss on aeglasem. Algul ta mõtles ka teise arstiga konsulteerida, kuid kuna EKG oli normis, siis ta ei pidanud seda enam vajalikuks. Ta ütles, et mind vaevab mingi haigus, mida ta kahjuks nimetada ei oska, kuna see tekkis mingi hetk iseenesest ja pole siiani ära läinud. Niisiis kirjutati mulle ka beetablokaatorid, mida võtan koos teiste tablettidega. Katsetan mingi aeg ning millalgi teen pausi, et näha, kas asi on ka ilma tablettideta korras.
Mu isa ikka ütleb, et ma olen hea sissetuleku allikas ravimifirmale, kuna selle esimese rohu infolehel oli konkreetselt kirjas, et tavaliselt on ravi eluaegne. Kuna see pole teps mitte odav rohi ka (õnneks saan 50% soodustust, rohkem ei saa arst anda, kuna nii noortele pole selliseid diagnoose), siis kukub minu pealt kena kopikas ikka, kui peaksin terve elu end nendega ravima (but I hope not).
Tegelikult mõtlen siiani, et äkki ei ole probleem siiski südames, sest kiire pulss on mitmete asjade sümptomiks, kuid enamus neist said mul kontrollitud nagu eespool rääkisin. Kuid olen foorumitest lugenud, et samade probleemidega on esinenud koormusastma ja ka üks tuttav, kes oli noorena kergejõustiklane ning mingi aeg hakkas teda sama mure vaevama ning lõpuks, peale pikke uuringuid, selgus, et tal on astma.
Igaljuhul... Ma jään lootma, et mu haigus läheb mingi aeg üle ja et kui kellelgi teisel on veel selline mure, et siis ta saab minu loost mõtteid ja ehk mõistab ka, et ei ole mõtet kannatada, vaid tuleb ikka arsti juurde pöörduda.
Take care of yourself!
Läksin ühe väga toreda kardioloogi juurde, kes võttis asja tõsiselt, ütles, et koormustaluvus on hea, kuid see, et pulss nii kõrgele läheb ja enam alla ei tule, on kahtlane. Tegi südameultraheli ning see oli kõik korras: kõik õigetes mõõtmetes, kuskil ei olnud mingi vedelikku vms, kuid probleem püsis hoolimata sellest, et olin sisuliselt terve elu sporti teinud.
Järgmisena otsustas arst teha rütmi holteri, kus sulle pannakse 24ks tunniks juhtmed külge ja üks pisike aparaat, mis kogu su südametöö salvestab. Kuna mu kardioloogi vastuvõtt kodulinnas on vaid korra kuus ning Tartus ta mind vastu võtta ei saa, siis venis see uuringute ja arsti juures käikude periood tohutult pikaks. Pluss sattus mu uuring arstide-õdede streigi ajale ja ma kartsin juba, et jäetakse ära (olin järjekorras oodanud vähemalt 2 kuud). Õnneks kõik toimis, mind võeti sõbralikult vastu ja tehti asi ära.
Peab ütlema, et neid juhtmeid ja asju oli võrdlemisi ebameeldiv küljes kanda, õnneks mahtus jope selga, kuigi algul tundus, et ei lähe kuidagi. :D Proovisin olla ja teha kõike nii nagu igapäevaselt, treppidest käimine (mis oli väga-väga väsitav ja pani alati südame kloppima), kerge trenn/võimlemine jne. Kahjuks tekkis mul nende kleepsude liimi vastu kerge allergia ja need kohad sügelesid väga.
Sain uuringu vastused kuu aja pärast ja mis selgus... Selgus see, et keskmine pulss ööpäevas oli 99 lööki minutis, mis on liiga kõrge. Ühtegi rütmihäiret polnud, kuid mind pani mõtlema see, et kõige kõrgem pulss oli mingi 185 vms. Mulle kirjutati hirmkallis rohi, mis pidi väga suure tõenäosusega aitama, kuna on väga uus ja mõjub südames täpselt sinna kohta, kus reguleeritakse südame tööd ja midagi muud ei tohiks mõjutada. Pidin võtma 10 päeva 2x0,5 tabletti päevas, kuna see rohi ei mõju väga kaua ning peale seda 2x1 tablett päevas.
Seni, kuni võtsin kokku ühe tableti päevas, oli kõik okei. Ma tundsin ennast täiesti normaalselt, tundus isegi, et jõuan juba natuke rohkem midagi teha. Kui pidin hakkama võtma kaks tabletti päevas, hakkasin tundma rinnus valusid, kerget "värina" rinnus jne. Mingi aeg kannatasin, mõtlesin, et ehk on doosi suurendamisest, kuid siis otsustasin arstile helistada ja ta soovitas siis poole tableti kaupa edasi võtta, kui see toimib.
Uuele vastuvõtule minnes olin kuu aega võtnud tablette ja spetsiaalselt selle jaoks, et arstile informatsiooni anda, proovisin õhtul aeroobikat, tantsu, igasuguseid harjutusi. Selgus, et aeroobika ja tantsuga oli pulss kuskil 138 ja hüpates oli maksimum 168. See oli suuur erinevus nii numbrites kui ka minu enesetundes, sest ma ei mäletanud juba ammu, kuidas oli tantsida nii, et pulss ei oleks 170-180.
Arst otsustas siiski mulle teha igaksjuhuks veel ühe EKG ning selle tulemustest oli näha, et pulss on aeglasem. Algul ta mõtles ka teise arstiga konsulteerida, kuid kuna EKG oli normis, siis ta ei pidanud seda enam vajalikuks. Ta ütles, et mind vaevab mingi haigus, mida ta kahjuks nimetada ei oska, kuna see tekkis mingi hetk iseenesest ja pole siiani ära läinud. Niisiis kirjutati mulle ka beetablokaatorid, mida võtan koos teiste tablettidega. Katsetan mingi aeg ning millalgi teen pausi, et näha, kas asi on ka ilma tablettideta korras.
Mu isa ikka ütleb, et ma olen hea sissetuleku allikas ravimifirmale, kuna selle esimese rohu infolehel oli konkreetselt kirjas, et tavaliselt on ravi eluaegne. Kuna see pole teps mitte odav rohi ka (õnneks saan 50% soodustust, rohkem ei saa arst anda, kuna nii noortele pole selliseid diagnoose), siis kukub minu pealt kena kopikas ikka, kui peaksin terve elu end nendega ravima (but I hope not).
Tegelikult mõtlen siiani, et äkki ei ole probleem siiski südames, sest kiire pulss on mitmete asjade sümptomiks, kuid enamus neist said mul kontrollitud nagu eespool rääkisin. Kuid olen foorumitest lugenud, et samade probleemidega on esinenud koormusastma ja ka üks tuttav, kes oli noorena kergejõustiklane ning mingi aeg hakkas teda sama mure vaevama ning lõpuks, peale pikke uuringuid, selgus, et tal on astma.
Igaljuhul... Ma jään lootma, et mu haigus läheb mingi aeg üle ja et kui kellelgi teisel on veel selline mure, et siis ta saab minu loost mõtteid ja ehk mõistab ka, et ei ole mõtet kannatada, vaid tuleb ikka arsti juurde pöörduda.
Take care of yourself!
reede, 25. jaanuar 2013
Õhtune kõhutrenn - Tiffany Rothe workouts
Täna kavatsen teha ühte trenni, mis mulle on tegelikult juba ammu meeldinud ning mida olen aeg-ajalt ikka teinud ka. Positiivne on see, et Tiffany treeningud ei nõua kunagi mingeid erilisi oskuseid ja isegi mitte väga palju ruumi.
Võin öelda, et need treeningud 100% mõjuvad kuigi tunduvad nii imelihtsad ja toredad. Peale selle saad lühikese ajaga efektiivse treeningu tehtud. Mulle meeldib ka väga treener, kes on nii positiivne kõigis videodes ja muidugi, ta näeb ka super hea välja! Väga vahva on jälgida tema Facebooki lehte, kus ta hoiab treenijaid motiveeritult ja ütleb, et kui libised, siis võta end uuesti kätte, aga ära sellepärast katkesta. Nii armas! :)
Igaljuhul on tavaliselt soovituslik teha soojendus ja 3x kas ühte videot või siis erinevaid, kuidas ise soovid.
Täna on kavas teha siis bikini abs, booty shaking waist workout ja sexy abs. Eelmised korrad, kui olen mõnda neist teinud, siis ikka järgmisel hommikul on kõht nii valus, kuigi trenni ajal ei tunne midagi.
Ilmselt neile, kes soovivad midagi kiiremat (nõuab ka rohkem ruumi) sobiks näiteks boxer babe workout
Proovige ka ja te ei kahetse! :)
Võin öelda, et need treeningud 100% mõjuvad kuigi tunduvad nii imelihtsad ja toredad. Peale selle saad lühikese ajaga efektiivse treeningu tehtud. Mulle meeldib ka väga treener, kes on nii positiivne kõigis videodes ja muidugi, ta näeb ka super hea välja! Väga vahva on jälgida tema Facebooki lehte, kus ta hoiab treenijaid motiveeritult ja ütleb, et kui libised, siis võta end uuesti kätte, aga ära sellepärast katkesta. Nii armas! :)
Igaljuhul on tavaliselt soovituslik teha soojendus ja 3x kas ühte videot või siis erinevaid, kuidas ise soovid.
Täna on kavas teha siis bikini abs, booty shaking waist workout ja sexy abs. Eelmised korrad, kui olen mõnda neist teinud, siis ikka järgmisel hommikul on kõht nii valus, kuigi trenni ajal ei tunne midagi.
Ilmselt neile, kes soovivad midagi kiiremat (nõuab ka rohkem ruumi) sobiks näiteks boxer babe workout
Proovige ka ja te ei kahetse! :)
kolmapäev, 23. jaanuar 2013
No pain no gain
Niisiis julgesin nüüd juba teha ühe väikse trenni, kuna tätoveering paraneb väga kenasti... Räägin natuke trennist siis. :)
Tegin nö kogu keha treeningut koos nende kummidega, mis ostsin.
Soenduseks hüppasin viis minutit hüppenööriga. Kuna mul on siin Tartus võrdlemisi vähe ruumi, siis see osutus oodatust raskemaks, aga sain tehtud. :D
Hüppasin nii kaua, et tundsin, et keha on soe, kuid ei higista veel.
Alustasin kõhulihastega.
Treenib kõhulihaseid ja puusa painutajalihast.
Järgmisena tegin teist harjutust kõhulihastele.
Ma ei teinud seda päris nii nagu pildil näidatud, aga ma ei leidnud ka paremat pilti. Ei tõstnud ülakeha, jalgu tõin samamoodi üles-alla vaheldumisi, kuid mitte liiga lähedale kehale.
Treenib kõhulihaseid ja kõhu külgmiseid lihaseid.
Väga lihtne harjutus: tõstad käed-jalad üles, hoiad vähemalt 10 sekundit, langetad. Teed vähemalt 5 korda.
Jällegi üks väga lihtne harjutus. Tõstad puusad maast üles, hoiad vähemalt 3 sekundit. Korda vähemalt 5 korda.
Viimased kaks harjutust treenivad meie tagumised pooled ilusaks. :)
Nüüd tulid mängu mu imearmas treeningvahend. Kõiki neid harjutusi saab ka väga edukalt teha hantlitega.
Siin on pilt harjutusest küll hantlitega, kuid mina tegin oma kummiga. Paned kummi jala alla nii, et peaksid ikka jõudu ka kasutama selle tõmbamiseks (peaaegu nagu muruniiduki käima tõmbamine). Niisama vehkida vist polegi väga mõtet. :D Treenib selja lailihast.
Seisad jalgadega kummi peal, jalad kõverdatult, pepu taga, selg sirge. Tõused ja lükkad selja ja jalad sirgeks. Võib teha ka hantlitega. Treenib tuharalihaseid ja reie tagumiseid lihaseid.
Väga lihtne ja jõukohane harjutus jällegi kõigile. Treenib biitsepsi.
Siin on küll masinaga pilt, aga jällegi saab teha nii hantlite kui ka kummiga. Kummi paned selja alla ja teed selili. Treenib peamiselt rinnalihast.
Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Treenib jällegi peamiselt rinnalihast.
Treenib peamiselt reie eesmised lihaseid.
Need kaks harjutust on deltalihastele.
Vastik.. See oli kõige raskem harjutus minu jaoks. :D Treenib samuti reie eesmiseid lihaseid.
Keegi selle harjutuse tegemisega nii lihasesse kohe ei lähe, aga see treenib triitsepsit.
Ka viimane harjutus treenib triitsepsit.
Nüüd sai esimene set läbi ja algab teine. Teises setis võib vahele jätta "silla" ja "superman'i" harjutuse, ülejäänud korrata.
Proovisin teha kõiki harjutusi 30x, kuid kahjuks ei tulnud kõigiga välja. Teises setis oli juba tunda, et mõni lihas on väsinud, but no pain, no gain!
Kõik pildid pärinevad Google otsingust
Tegin nö kogu keha treeningut koos nende kummidega, mis ostsin.
Soenduseks hüppasin viis minutit hüppenööriga. Kuna mul on siin Tartus võrdlemisi vähe ruumi, siis see osutus oodatust raskemaks, aga sain tehtud. :D
Hüppasin nii kaua, et tundsin, et keha on soe, kuid ei higista veel.
Alustasin kõhulihastega.
Treenib kõhulihaseid ja puusa painutajalihast.
Järgmisena tegin teist harjutust kõhulihastele.
Treenib kõhulihaseid ja kõhu külgmiseid lihaseid.
Väga lihtne harjutus: tõstad käed-jalad üles, hoiad vähemalt 10 sekundit, langetad. Teed vähemalt 5 korda.
Jällegi üks väga lihtne harjutus. Tõstad puusad maast üles, hoiad vähemalt 3 sekundit. Korda vähemalt 5 korda.
Viimased kaks harjutust treenivad meie tagumised pooled ilusaks. :)
Nüüd tulid mängu mu imearmas treeningvahend. Kõiki neid harjutusi saab ka väga edukalt teha hantlitega.
Seisad jalgadega kummi peal, jalad kõverdatult, pepu taga, selg sirge. Tõused ja lükkad selja ja jalad sirgeks. Võib teha ka hantlitega. Treenib tuharalihaseid ja reie tagumiseid lihaseid.
Väga lihtne ja jõukohane harjutus jällegi kõigile. Treenib biitsepsi.
Siin on küll masinaga pilt, aga jällegi saab teha nii hantlite kui ka kummiga. Kummi paned selja alla ja teed selili. Treenib peamiselt rinnalihast.
Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Treenib jällegi peamiselt rinnalihast.
Treenib peamiselt reie eesmised lihaseid.
Need kaks harjutust on deltalihastele.
Vastik.. See oli kõige raskem harjutus minu jaoks. :D Treenib samuti reie eesmiseid lihaseid.
Keegi selle harjutuse tegemisega nii lihasesse kohe ei lähe, aga see treenib triitsepsit.
Ka viimane harjutus treenib triitsepsit.
Nüüd sai esimene set läbi ja algab teine. Teises setis võib vahele jätta "silla" ja "superman'i" harjutuse, ülejäänud korrata.
Proovisin teha kõiki harjutusi 30x, kuid kahjuks ei tulnud kõigiga välja. Teises setis oli juba tunda, et mõni lihas on väsinud, but no pain, no gain!
teisipäev, 22. jaanuar 2013
Kehatüübid
Paljud meist on mõelnud, et mu keha võiks olla nagu Kate Mossil või Beyoncel, aga paljud teavad või on isegi katsetanud, et kui saavutavad ihaldatud kaalu, siis millegipärast nad ei näe ikka välja nagu nende iidolid. Here's why...
Nimelt jagunevad inimeste kehatüübid laias laastus kolmeks: endomorph, ectomorph, mesomorph (ma ei tea, kuidas need eesti keeles peaksid olema). Muidugi esineb ka nende "segusid", näiteks endo-mesomorph, ecto-endomorph, ecto-mesomorph.
Mina usun, et tehes oma kehatüübile sobivat treeningut, siis tulevad ka tulemused. Ei ole ju nii või naa loogiline, et see treening ja toitumine, mis sobib mesomorphile ja millega saadakse ka tulemusi(!) sobib ka endomorphile. Oluline on hoida enda peas nö õige ettekujutus enda kehast, kuna me ei saa kuidagi oma kehakuju muuta.
Kehatüüpide üldised kirjeldused
Ectomorph
- üldiselt kõhna
- väike lihasmass
- kaalus juurde võtmine on keeruline/raske
- lihasmassi kasvatamine raske
- kiire metabolism
- kitsad õlad
- väike rasvaprotsent ka ilma õige toitumise ja treeninguta
- saab süüa kõike ilma kaalus juurde võtmata
- väike rind ja tagumik
- (pikad käed-jalad)
Endomorph
-"pehme" ja "ümar" keha
- lihasmassi kasvatamine kerge
- rasva talletamine kerge
- tundub, et rasvaprotsendi alandamine on raske
- aeglane metabolism
- keharasv talletub peamiselt alakehale
- raske kaotatud rasva "eemal hoida"
- kaalukaotus aeglane
- (lühemad käed-jalad)
Mesomorph
- loomupäraselt tugev
- loomupäraselt lihaseline ja trimmis
- lihasmassi kasvatamine väga kerge
- rasvaprotsendi suurendamine kergem kui ectomorphil
- rasvaprotsendi alandamine väga kerge
- naistel hästi eristunud liivakella figuur
- treeningule kiired tulemused-muutused
Seega tuleb olla oma ootuste osas realistlik. Ehk aitas see teil teada saada, milline kehatüüp sul on.
Varsti lisan ka infot kehatüüpide probleemide, treeningu ja toitumise kohta.
Nimelt jagunevad inimeste kehatüübid laias laastus kolmeks: endomorph, ectomorph, mesomorph (ma ei tea, kuidas need eesti keeles peaksid olema). Muidugi esineb ka nende "segusid", näiteks endo-mesomorph, ecto-endomorph, ecto-mesomorph.
Mina usun, et tehes oma kehatüübile sobivat treeningut, siis tulevad ka tulemused. Ei ole ju nii või naa loogiline, et see treening ja toitumine, mis sobib mesomorphile ja millega saadakse ka tulemusi(!) sobib ka endomorphile. Oluline on hoida enda peas nö õige ettekujutus enda kehast, kuna me ei saa kuidagi oma kehakuju muuta.
Kehatüüpide üldised kirjeldused
Ectomorph
- üldiselt kõhna
- väike lihasmass
- kaalus juurde võtmine on keeruline/raske
- lihasmassi kasvatamine raske
- kiire metabolism
- kitsad õlad
- väike rasvaprotsent ka ilma õige toitumise ja treeninguta
- saab süüa kõike ilma kaalus juurde võtmata
- väike rind ja tagumik
- (pikad käed-jalad)
Endomorph
-"pehme" ja "ümar" keha
- lihasmassi kasvatamine kerge
- rasva talletamine kerge
- tundub, et rasvaprotsendi alandamine on raske
- aeglane metabolism
- keharasv talletub peamiselt alakehale
- raske kaotatud rasva "eemal hoida"
- kaalukaotus aeglane
- (lühemad käed-jalad)
Mesomorph
- loomupäraselt tugev
- loomupäraselt lihaseline ja trimmis
- lihasmassi kasvatamine väga kerge
- rasvaprotsendi suurendamine kergem kui ectomorphil
- rasvaprotsendi alandamine väga kerge
- naistel hästi eristunud liivakella figuur
- treeningule kiired tulemused-muutused
Seega tuleb olla oma ootuste osas realistlik. Ehk aitas see teil teada saada, milline kehatüüp sul on.
Varsti lisan ka infot kehatüüpide probleemide, treeningu ja toitumise kohta.
esmaspäev, 21. jaanuar 2013
Ainult veel üheks ööks
Reedel sai käidud ühel peol, kus meile laulis ja mängis tantsuks Alen Veziko ja no... Ma olen täiesti või sees selle mehe häälest! Oleks vaid sama hea, kui oli live. Kahjuks on youtubes tema esituses nii vähe lugusid, paljusid häid laule polegi. Tuleb vist plaat osta. :D Huvitav, et lood juba nii vanad, aga mina kuulsin alles nüüd. Igaljuhul tema lugu on ka nt Suvereporteri tunnusmeloodia, mida kindlasti kõik teavad, kuid sinna valiti vaid kaheksa takti tervest loost. :D Aga kuulake ja nautige ka...
Plaati saab osta näiteks siit ja ei maksa üldse palju ka. :)
Ja päriselt, ma soovitan live kuulama minna, kellel võimalik, sest see emotsioon on hoopis teine!
Plaati saab osta näiteks siit ja ei maksa üldse palju ka. :)
Ja päriselt, ma soovitan live kuulama minna, kellel võimalik, sest see emotsioon on hoopis teine!
pühapäev, 20. jaanuar 2013
Uus varustus!
Ma olen nii õnnelik, et sain viimaks ometi kätte oma uue spordivarustuse (kuid tagasihoidliku)! :)
Esimeseks ostuks olid uued jooksutossud. Kuna mul enne ei olnud spetsiaalseid jooksutosse, vaid tavalised üldtreeningu omad, siis väljas joostes valmistas see mu jalgadele põrgupiina ning peale 10km jooksu ei saanud ma enam kaks-kolm päeva kõndida, sest põlved sõna otseses mõttes ei liikunud. Siis sain aru, kui oluline on õige jalats. Loodan, et seda probleemi enam ei ole. :) Nad näevad üpris edevad välja ka, kuid neid vaadates juba tuleb jooksutuju ning ma ei suuda oodata, kuna need saan jalga torgata ja jooksma minna. :) Ilmselt pean veidi veel ootama, kuna mu tätoveering pole veel täielikult paranenud.
Roosa on veidi teise tooniga pildil, kuid enam-vähem. Need siis on Adidaselt ja jalas supermugavad!
Teiseks ostuks oli hüppenöör, kuna sellega saab teha mõnusa kardiotreeningu ja peale selle siduda see veel ka lihastreeninguga. Teine pluss on veel see, et seda on kerge igale poole kaasa võtta. Seega ei ole enam mingeid vabandusi mitte trenni tegemiseks! (Ihiii)
Kolmandaks... Ma isegi ei tea, kuidas seda asja nimetada eesti keeles, aga... See on umbes samasugune asi nagu on kummilindid, kuid seda on oluliselt mugavam käes hoida. Kunagi ostsin ma endale ka ühe kummilindi (kollane, mis peaks olema kõige nõrgem), siis seda oli tihti vastik käes hoida, eriti kui käed juba higiseks muutusid, ja mul libises see mitu korda käest ära või soonis vastikult. Nüüd on siis see ja mulle meeldib, et ma ei pea jõusaali peale suuri summasid kulutama, kuna sellega saab väga palju vahvaid harjutusi erinevatele lihasgruppidele teha. Jällegi oli oluline ka mugavus kaasaskandmisel ning... No more excuses! Nii hüppenöör kui ka "kumm" firmalt USA Pro.
Neljandaks oli ilus armas joogipudel, kuna mu mureks on, et ma tarbin
liiga vähe vedelikku. Kodus mõned joogipudelid on, aga need on alati
ei-tea-kus, kui vaja, kuna keegi neid regulaarselt pole kasutanud.
Igaljuhul nüüd on mul tossudega peaaegu ühes toonis pudel, mis on
piisavalt suur (750ml).
Viiendaks ja viimaseks jäi uus jooksupluus firmalt Run 365. Mul on võrdlemisi vähe treeningriideid. Tantsides ajasin läbi alati tavaliste retuusidega/dressipükstega ja puuvillase tank-topiga, aga jooksmine on minu jaoks 100% teine asi õiges riietuses. Varem ma üldse ei mõelnud sellele ja jooksin dressipükstega, kuid nüüd mõtlen, et kui ebamugav see tegelikult oli. Retuusidega on hoopis kergem. :D Ning õues joostes on kohe eriti suur vahe, kuna spetsiaalse riietusega ei hakka liiga külm ega liiga palav, riided ei lähe meeletult niiskeks jne. See pluus näeb mu seljas kuidagi väga suur välja, aga ma loodan, et on siiski mugav ja ega keegi mind trenni vaatama ju ei tule. :D
Oma uutest jooksupükstest jäin ma ilma, mis on äärmiselt kurb, kuna neid tahtsin väga-väga. Praegu jooksen peamiselt pikkade spordi retuusidega, aga need ei taha mul millegipärast üldse üleval püsida. :D Uued retuusid jäävad siis ootele...
Piltide järgi vist jääb mulje, et ma olen tohutu roosa fanaatik, aga tegelikult pole see üldse nii. :)
Nüüd aga lähen teen endale ühe maitsva kanafilee roa!
Esimeseks ostuks olid uued jooksutossud. Kuna mul enne ei olnud spetsiaalseid jooksutosse, vaid tavalised üldtreeningu omad, siis väljas joostes valmistas see mu jalgadele põrgupiina ning peale 10km jooksu ei saanud ma enam kaks-kolm päeva kõndida, sest põlved sõna otseses mõttes ei liikunud. Siis sain aru, kui oluline on õige jalats. Loodan, et seda probleemi enam ei ole. :) Nad näevad üpris edevad välja ka, kuid neid vaadates juba tuleb jooksutuju ning ma ei suuda oodata, kuna need saan jalga torgata ja jooksma minna. :) Ilmselt pean veidi veel ootama, kuna mu tätoveering pole veel täielikult paranenud.
Roosa on veidi teise tooniga pildil, kuid enam-vähem. Need siis on Adidaselt ja jalas supermugavad!
Teiseks ostuks oli hüppenöör, kuna sellega saab teha mõnusa kardiotreeningu ja peale selle siduda see veel ka lihastreeninguga. Teine pluss on veel see, et seda on kerge igale poole kaasa võtta. Seega ei ole enam mingeid vabandusi mitte trenni tegemiseks! (Ihiii)
Kolmandaks... Ma isegi ei tea, kuidas seda asja nimetada eesti keeles, aga... See on umbes samasugune asi nagu on kummilindid, kuid seda on oluliselt mugavam käes hoida. Kunagi ostsin ma endale ka ühe kummilindi (kollane, mis peaks olema kõige nõrgem), siis seda oli tihti vastik käes hoida, eriti kui käed juba higiseks muutusid, ja mul libises see mitu korda käest ära või soonis vastikult. Nüüd on siis see ja mulle meeldib, et ma ei pea jõusaali peale suuri summasid kulutama, kuna sellega saab väga palju vahvaid harjutusi erinevatele lihasgruppidele teha. Jällegi oli oluline ka mugavus kaasaskandmisel ning... No more excuses! Nii hüppenöör kui ka "kumm" firmalt USA Pro.
Neljandaks oli ilus armas joogipudel, kuna mu mureks on, et ma tarbin
liiga vähe vedelikku. Kodus mõned joogipudelid on, aga need on alati
ei-tea-kus, kui vaja, kuna keegi neid regulaarselt pole kasutanud.
Igaljuhul nüüd on mul tossudega peaaegu ühes toonis pudel, mis on
piisavalt suur (750ml).
Oma uutest jooksupükstest jäin ma ilma, mis on äärmiselt kurb, kuna neid tahtsin väga-väga. Praegu jooksen peamiselt pikkade spordi retuusidega, aga need ei taha mul millegipärast üldse üleval püsida. :D Uued retuusid jäävad siis ootele...
Piltide järgi vist jääb mulje, et ma olen tohutu roosa fanaatik, aga tegelikult pole see üldse nii. :)
Nüüd aga lähen teen endale ühe maitsva kanafilee roa!
Kuidas olla follower?
Kuna follow nuppu ei saa blogidele lisada, siis on üks võimalus mu postitusi jälgida läbi e-maili (lehe paremal üleval nurgas "Follow by email"), mis on kindlasti kõige mugavam, kuid...
Üks võimalus on veel!
Kui sul on Google kasutaja, siis mine aadressile www.blogger.com, logi sisse oma Google kasutajaga ning seal on selline asi nagu Reading list. Vajutad add, paned esimesse lahtrisse blogi aadressi ja siis hakkavad sinna automaatselt ilmuma uued postitused.
As simple as that! :)
Üks võimalus on veel!
Kui sul on Google kasutaja, siis mine aadressile www.blogger.com, logi sisse oma Google kasutajaga ning seal on selline asi nagu Reading list. Vajutad add, paned esimesse lahtrisse blogi aadressi ja siis hakkavad sinna automaatselt ilmuma uued postitused.
As simple as that! :)
teisipäev, 15. jaanuar 2013
Miks tekib nälg?
Nüüd on hirmus pikk vahe juba sisse tulnud ja täitsa piinlik kohe...
Täna oli minu "suursündmus". Tegin endale ühe tätoveeringu. Mõte oli peas mul juba pea poolteist aastat, otsisin sobivat pilti ja kohta. Vahepeal lõin jälle kõhklema, aga siis jälle oli tahtmine suurem. Pildi lasin joonistada oma täditütrel täpsel nii nagu olin oma peas ette kujutanud. Nüüd siis sai see tehtud ja ma olen nii õnnelik! :) Kahjuks on mu tätoveering sellises kohas, et pean mõneks ajaks spordist loobuma, vastasel juhul ei parane see ilusti ja võin suure osa pildist kaotada.
Teiseks oli mul peas mõte, et räägin natuke toitumisest. Just veresuhkrust ja sellisest "basic" asjast, mida peaks teadma, kui oma toitumist korrigeerida. Kuigi lubasin enne, et räägin kehakujudest, siis ikkagi alustan teisest otsast.
Veresuhkru reguleerimine kehas toimub nii, et vere kaudu saabub ajju signaal, et veresuhkur on liiga madal/liiga kõrge. Organism teeb nö ümberkorraldusi saadud informatsiooni põhjal nii, et antud kõrvalekalle saaks vähendatud.
Liiga kõrge veresuhkru korral on vereringes glükoosi liiga palju. Pankreas hakkab eritama insuliini. Insuliin võimaldab glükoosil minna rakkudesse. Kõigepealt täidetakse maksas olevad glükogeeni varud. Üleliigne glükoos läheb rasvkoesse. Lõpuks veresuhkru tase langeb ja stabiliseerub. Kui peale sööki tekib unisus, võib veresuhkur olla liiga kõrge.
Kui veresuhkur on liiga madal, tekib nälg. Pankreas hakkab eraldama hormooni glükagoon ning selle abil hakatakse maksas olevaid glükogeeni varusid lagundama glükoosiks. Vabanenud glükoos viiakse verre ja veresuhkrusisaldus stabiliseerub.
See tähendabki, et kõige olulisem on hoida veresuhkur tasakaalus, et ei tekiks nälg ja et üleliigne glükoos ei läheks rasvkoesse. Kui seda endale terve elu teadvustada, õppida valima õigeid toiduaineid, et veresuhkur ei läheks liiga kõrgeks, siis peaks õnnestuma ka kaalu hoidmine.
Siinkohal ma tahaks igaks juhuks inimesi hoiatada ka valgudieedi eest, mida kasvõi Buduaar.ee keskkonna foorumis soovitatakse. Jah, see on efektiivne, kuna süsivesikud on nö kiire energia, sealt saab kiiresti glükoosi kätte, mille saab viia otse rakkudesse, valgud seda ei ole. Valgud tuleb ümber sünteesida ja see on maksale lisatöö. Kuna maksal on veel palju teisigi ülesandeid nagu nt veresuhkru regulatsioon, kahjulike ainete lagundamine, siis on valgudieediga väga suur oht oma maksale liiga teha ja seda kahjustada. Kui seda dieeti teete, siis peaksite kindlasti loobuma alkoholist!
Siiski hoiatan, sest selle dieedi tagajärjel on inimesed surnud. Olge ettevaatlikud, konsulteerige spetsialistidega!
Täna oli minu "suursündmus". Tegin endale ühe tätoveeringu. Mõte oli peas mul juba pea poolteist aastat, otsisin sobivat pilti ja kohta. Vahepeal lõin jälle kõhklema, aga siis jälle oli tahtmine suurem. Pildi lasin joonistada oma täditütrel täpsel nii nagu olin oma peas ette kujutanud. Nüüd siis sai see tehtud ja ma olen nii õnnelik! :) Kahjuks on mu tätoveering sellises kohas, et pean mõneks ajaks spordist loobuma, vastasel juhul ei parane see ilusti ja võin suure osa pildist kaotada.
Teiseks oli mul peas mõte, et räägin natuke toitumisest. Just veresuhkrust ja sellisest "basic" asjast, mida peaks teadma, kui oma toitumist korrigeerida. Kuigi lubasin enne, et räägin kehakujudest, siis ikkagi alustan teisest otsast.
Veresuhkru reguleerimine kehas toimub nii, et vere kaudu saabub ajju signaal, et veresuhkur on liiga madal/liiga kõrge. Organism teeb nö ümberkorraldusi saadud informatsiooni põhjal nii, et antud kõrvalekalle saaks vähendatud.
Liiga kõrge veresuhkru korral on vereringes glükoosi liiga palju. Pankreas hakkab eritama insuliini. Insuliin võimaldab glükoosil minna rakkudesse. Kõigepealt täidetakse maksas olevad glükogeeni varud. Üleliigne glükoos läheb rasvkoesse. Lõpuks veresuhkru tase langeb ja stabiliseerub. Kui peale sööki tekib unisus, võib veresuhkur olla liiga kõrge.
Kui veresuhkur on liiga madal, tekib nälg. Pankreas hakkab eraldama hormooni glükagoon ning selle abil hakatakse maksas olevaid glükogeeni varusid lagundama glükoosiks. Vabanenud glükoos viiakse verre ja veresuhkrusisaldus stabiliseerub.
See tähendabki, et kõige olulisem on hoida veresuhkur tasakaalus, et ei tekiks nälg ja et üleliigne glükoos ei läheks rasvkoesse. Kui seda endale terve elu teadvustada, õppida valima õigeid toiduaineid, et veresuhkur ei läheks liiga kõrgeks, siis peaks õnnestuma ka kaalu hoidmine.
Siinkohal ma tahaks igaks juhuks inimesi hoiatada ka valgudieedi eest, mida kasvõi Buduaar.ee keskkonna foorumis soovitatakse. Jah, see on efektiivne, kuna süsivesikud on nö kiire energia, sealt saab kiiresti glükoosi kätte, mille saab viia otse rakkudesse, valgud seda ei ole. Valgud tuleb ümber sünteesida ja see on maksale lisatöö. Kuna maksal on veel palju teisigi ülesandeid nagu nt veresuhkru regulatsioon, kahjulike ainete lagundamine, siis on valgudieediga väga suur oht oma maksale liiga teha ja seda kahjustada. Kui seda dieeti teete, siis peaksite kindlasti loobuma alkoholist!
Siiski hoiatan, sest selle dieedi tagajärjel on inimesed surnud. Olge ettevaatlikud, konsulteerige spetsialistidega!
teisipäev, 8. jaanuar 2013
Endiselt rajalt maas
Jei, päris ametlikult on nüüd mul esimene follower! Tere, Tiiu! :)
Kahjuks on nii, et ma ei saa hetkel follow märki blogile lisada, kuna Blogger väidab, et see on experimental ja vaata hiljem uuesti. Ausõna, käin iga päev vaatamas, kas juba saan.
Ma ei ole endiselt terve, mis on väga kurb, sest nüüd pidin oma kolmapäevase "suursündmuse" edasi lükkama 15. jaanuari peale. Eilne toitumine polnud ka väga korralik, aga ma annan endale selle andeks ja ei stressa. Kuna mul on vist miskit kõhugripi sarnast, siis ausõna ma ei suutnud õhtusööki süüa, vaid sõin jäätist ja olemine läks palju paremaks. Jällegi, ei stressa! sest me ju kõik teame, et see stressamine teeb asja hullemaks.
Postitasin eile teile siia ühe lingi, kas vaatasite? Kindlasti 100% tõepähe ei saa seda võtta, aga mingi ettekujutuse ja väikse motivatsiooni laksu ikka annab.
Kui SEB maratoni stardis oli pulss 180, siis oli see nii ka tihti trenni tehes. Nagu juba varem ütlesin, siis peale SEBd jäi jooksmine mõneks ajaks sinnapaika. Kuid 2012 kevadel alustasin uuesti. Kui läksin sörkima, siis peale pooletunnist jooksu oli pulss umbes 180-190, kõndimisega langes 170nele ja tihti tekkisid rinnus vasakul pool valud, torked ja pea hakkas ringi käima. Peale neid sündmusi arvasin, et nüüd tuleks arsti juurde pöörduda.
Kõik algas tavalise EKGga, kus arst veendus, et pulss on veidi kõrge, seda oli aga ka siis näha, kui niisama pulssi mõõtis. Kõigepealt kontrolliti ära kilpnääre, et ehk on hormoonide tõttu südame töö kiire. Ei, kõik oli korras. Seejärel otsustati teha koormus EKG. Läksin kohale ja tegin ära, andsin endast maksimumi nii kaua kui süda läks väga pahaks ja pea hakkas ringi käima. Selgus, et koormustaluvus on hea, aga mul ei teki ka 6 minuti jooksul peale koormuse lõppu taastumist. See tähendab maakeeli siis seda, et pulss ei lähe enam algse löögisageduse juurde tagasi. Mis seal ikka... Aga ka koormustesti läbiviinud kardioloog ütles, et pulss on tõesti kiire ja seetõttu ma ei jõuagi paljusid asju teha. Sisuliselt oli nii, et kui ma end natuke liigutasin, siis oli pulss juba 120. Mingeid erilisi sündmuseid mu elus sel ajal polnud olnud, et keha stressis oleks vms ja see pulsi jama oli kestnud selleks ajaks juba umbes 1,5 aastat. Perearst otsustas mind saata edasistele uuringutele...
Luban, et peagi räägin teile ka kehatüüpidest ja jagan natuke harjutusi. :)
Kahjuks on nii, et ma ei saa hetkel follow märki blogile lisada, kuna Blogger väidab, et see on experimental ja vaata hiljem uuesti. Ausõna, käin iga päev vaatamas, kas juba saan.
Ma ei ole endiselt terve, mis on väga kurb, sest nüüd pidin oma kolmapäevase "suursündmuse" edasi lükkama 15. jaanuari peale. Eilne toitumine polnud ka väga korralik, aga ma annan endale selle andeks ja ei stressa. Kuna mul on vist miskit kõhugripi sarnast, siis ausõna ma ei suutnud õhtusööki süüa, vaid sõin jäätist ja olemine läks palju paremaks. Jällegi, ei stressa! sest me ju kõik teame, et see stressamine teeb asja hullemaks.
Postitasin eile teile siia ühe lingi, kas vaatasite? Kindlasti 100% tõepähe ei saa seda võtta, aga mingi ettekujutuse ja väikse motivatsiooni laksu ikka annab.
Kui SEB maratoni stardis oli pulss 180, siis oli see nii ka tihti trenni tehes. Nagu juba varem ütlesin, siis peale SEBd jäi jooksmine mõneks ajaks sinnapaika. Kuid 2012 kevadel alustasin uuesti. Kui läksin sörkima, siis peale pooletunnist jooksu oli pulss umbes 180-190, kõndimisega langes 170nele ja tihti tekkisid rinnus vasakul pool valud, torked ja pea hakkas ringi käima. Peale neid sündmusi arvasin, et nüüd tuleks arsti juurde pöörduda.
Kõik algas tavalise EKGga, kus arst veendus, et pulss on veidi kõrge, seda oli aga ka siis näha, kui niisama pulssi mõõtis. Kõigepealt kontrolliti ära kilpnääre, et ehk on hormoonide tõttu südame töö kiire. Ei, kõik oli korras. Seejärel otsustati teha koormus EKG. Läksin kohale ja tegin ära, andsin endast maksimumi nii kaua kui süda läks väga pahaks ja pea hakkas ringi käima. Selgus, et koormustaluvus on hea, aga mul ei teki ka 6 minuti jooksul peale koormuse lõppu taastumist. See tähendab maakeeli siis seda, et pulss ei lähe enam algse löögisageduse juurde tagasi. Mis seal ikka... Aga ka koormustesti läbiviinud kardioloog ütles, et pulss on tõesti kiire ja seetõttu ma ei jõuagi paljusid asju teha. Sisuliselt oli nii, et kui ma end natuke liigutasin, siis oli pulss juba 120. Mingeid erilisi sündmuseid mu elus sel ajal polnud olnud, et keha stressis oleks vms ja see pulsi jama oli kestnud selleks ajaks juba umbes 1,5 aastat. Perearst otsustas mind saata edasistele uuringutele...
Luban, et peagi räägin teile ka kehatüüpidest ja jagan natuke harjutusi. :)
esmaspäev, 7. jaanuar 2013
Hetkeseis versus tulemus
Ohoo, ma leidsin ühe vahva lehekülje, mida tahan kohe jagada, muidu unustan veel ära...
Siin on umbes minu hetkeseis ja oodatud tulemused (pean mainima, et see pole ikka päris minu kehaehitus, rind on suurem ja talje pole nii välja joonistunud).
.png)
Katsetage ja vaadake siin, see on päris vahva!
Siin on umbes minu hetkeseis ja oodatud tulemused (pean mainima, et see pole ikka päris minu kehaehitus, rind on suurem ja talje pole nii välja joonistunud).
Katsetage ja vaadake siin, see on päris vahva!
Jätkub
Täna on hea päev jätkamiseks!
Mõnes mõttes olen ma väga kahtleval seisukohal, kas ikka pidada blogi avalikult või teha see oma tuttavatele loetavaks või üldse ainult iseendale. Minu jaoks on veidi raske avaldada kõike, mis mind, treeninguid ja tervist puudutab, aga vastasel juhul ei ole sellest blogist ka kellelegi mingit kasu.
Eelmist postitust lugedes kindlasti tekkis küsimus, et mis mu tervisel siis viga on/oli, et ma jooksmise ja tantsimise pooleli jätsin.
Kõik algas sellest, kui uurisin ja otsisin materjale, et kuidas ma pean end treenima, et olla kuu ajaga nullist võimeline jooksma 10km. Kuna ma olin ikka enne trenni teinud, siis paigutasin end kuhugi keskele ja arvasin, et päris vundamendi ladumisest ma alustama ei peaks. Uurisin siis, et mis pulsiga peaks jooksma, et arendada vastupidavust. Algul jooksin tunde järgi, nii nagu olin jooksnud Cooperi teste ja muid ajalisi jookse. Peagi muretsesin endale pulsikella, et saada paremat informatsiooni treeningute kohta. Mis aga selgus, oli see, et ma ei suuda kuidagi pulssi hoida nendes vahemikes, mis nõutud. Uurisin teistelt jooksjatelt, et kas neil oli samuti ja mida nad tegid. Sain soovituse, et teha jooksu-kõndi vaheldumisi, et ju olen vähe treeninud. Tegin nii, aga ka see ei andnud mingeid tulemusi, sest lõpuks kõndisin ütleme... 2x rohkem kui jooksin ja ma ei pidanud seda väga heaks treeninguks. Treeninguid võis aga endiselt iseloomustada... tapvalt. Ma tundsin, et mu lihastes on jõudu, aga ma hingeldan nii kohutavalt, ma ei suuda rääkida ja ma tundisn end vastikult, ei jõua jätkata. Mõtlesin, et mis seal ikka, ju siis olen ikkagi treenimata ja jätkasin nii. Lõpuks sai SEB jooks tehtud, see ka väga kõrge pulsiga, osalt kindlasti haigusest ja ärevusest, aga stardis seistes oli pulss juba 140, jooksu ajal vahepeal üle 180.
Tänane päev on lasiklemine olnud. Tundsin end öösel endiselt väga halvasti ja pool ööd siplesin, et leida asendit, kus ei tunneks, et süda paha. Täna pole üldse tervislikult toitunud, aga ei julge väga midagi peale röstitud saia süüa. Üks banaan läks ka sisse. Kõhuvalu on endiselt ja kraadiklaas näitab 37.7-37.3. Loodan, et see läheb kiirelt mööda, sest kolmapäevaks pean olema palavikust prii. Ees ootab üks VÄGA põnev asi minu jaoks! Can't wait! :)
Mõnes mõttes olen ma väga kahtleval seisukohal, kas ikka pidada blogi avalikult või teha see oma tuttavatele loetavaks või üldse ainult iseendale. Minu jaoks on veidi raske avaldada kõike, mis mind, treeninguid ja tervist puudutab, aga vastasel juhul ei ole sellest blogist ka kellelegi mingit kasu.
Eelmist postitust lugedes kindlasti tekkis küsimus, et mis mu tervisel siis viga on/oli, et ma jooksmise ja tantsimise pooleli jätsin.
Kõik algas sellest, kui uurisin ja otsisin materjale, et kuidas ma pean end treenima, et olla kuu ajaga nullist võimeline jooksma 10km. Kuna ma olin ikka enne trenni teinud, siis paigutasin end kuhugi keskele ja arvasin, et päris vundamendi ladumisest ma alustama ei peaks. Uurisin siis, et mis pulsiga peaks jooksma, et arendada vastupidavust. Algul jooksin tunde järgi, nii nagu olin jooksnud Cooperi teste ja muid ajalisi jookse. Peagi muretsesin endale pulsikella, et saada paremat informatsiooni treeningute kohta. Mis aga selgus, oli see, et ma ei suuda kuidagi pulssi hoida nendes vahemikes, mis nõutud. Uurisin teistelt jooksjatelt, et kas neil oli samuti ja mida nad tegid. Sain soovituse, et teha jooksu-kõndi vaheldumisi, et ju olen vähe treeninud. Tegin nii, aga ka see ei andnud mingeid tulemusi, sest lõpuks kõndisin ütleme... 2x rohkem kui jooksin ja ma ei pidanud seda väga heaks treeninguks. Treeninguid võis aga endiselt iseloomustada... tapvalt. Ma tundsin, et mu lihastes on jõudu, aga ma hingeldan nii kohutavalt, ma ei suuda rääkida ja ma tundisn end vastikult, ei jõua jätkata. Mõtlesin, et mis seal ikka, ju siis olen ikkagi treenimata ja jätkasin nii. Lõpuks sai SEB jooks tehtud, see ka väga kõrge pulsiga, osalt kindlasti haigusest ja ärevusest, aga stardis seistes oli pulss juba 140, jooksu ajal vahepeal üle 180.
Tänane päev on lasiklemine olnud. Tundsin end öösel endiselt väga halvasti ja pool ööd siplesin, et leida asendit, kus ei tunneks, et süda paha. Täna pole üldse tervislikult toitunud, aga ei julge väga midagi peale röstitud saia süüa. Üks banaan läks ka sisse. Kõhuvalu on endiselt ja kraadiklaas näitab 37.7-37.3. Loodan, et see läheb kiirelt mööda, sest kolmapäevaks pean olema palavikust prii. Ees ootab üks VÄGA põnev asi minu jaoks! Can't wait! :)
pühapäev, 6. jaanuar 2013
The beginning
Algus on alati raske...
Minu blogi saab olema teekonnast parema minani ja parema kehani, olgu see siis raske või kerge. Tegelikult on elu näidanud, et endal on ka kergem järge pidada, kui on blogi, kuhu kirjutada: sunnid end rohkem tagant.
Teine blogi põhjus seisneb selles, et ma usun, et ma ei ole ainuke sarnase looga inimene ja mul oli tohutult raske leida informatsiooni selle kohta, mis minuga toimub. Ehk on mu blogist ühele inimeselegi abi, loota ju võib.
See ei ole esimene algus...
Julgen öelda, et ma ei ole spordist väga kaugel kunagi olnud. Mulle meeldib liikuda, aga ma olen valiv. Koolis ma vihkasin jooksmist, eriti pikki distantse, suusatamist ja pallimänge, aga armastasin tantsutunde, võimlemist. Tants on olnud minu jaoks number üks alates... Esimesest klassist, kui hakkasin käima aeroobikas. Kui seda nii sai nimetada, sest rohkem meenub mulle tunnid, kus pidime õppima üksteist usaldama (harjutused, kus lased teisel end kinni püüda), rääkisime juttu ja tegime lõdvestusharjutusi. Ehk oli viga minus. :)
Teisest klassist alates hakkasin tantsimisega tõsisemalt tegelema, läksin tantsukooli. Esimestest aastatest ma ei mäleta suurt peale toredate trennikaaslaste ja juhendaja eriti midagi. Kui siis ärevust ja ühte pettumust, kui ma ei saanud moeshowle, sest olin kodus haige. Tantsukooli tee kestis kuni seitsmenda või kaheksanda klassi lõpuni, siis suundusin teise tantsutruppi.
Minu tantsu teekond lõppes (või ehk siiski algas?) sellega, et tegin oma trupi, mis püsis kaks aastat ja mul on ainult häid mälestusi! ja ma igatsen seda aega, eriti tantsimist.
Kui nüüd jõuda selle blogi kõige tähtsama osani, siis jooksmise esimene algus oli... Mmm, 2011? suvi, kui ma otsustasin, et ma tahan esimest korda elus võtta VABATAHTLIKULT osa jooksuvõistlusest. Selleks sai SEB maraton, aga kõigest 10km etapp. Hakkasin igapäevaselt tihedalt trenni tegema, jälgisin toitumist, et oleks rohkem energiat jnejne, kuid paljud kahtlased asjad tulid sel ajal ilmsiks, mida varem sportides polnud ette tulnud, ning kuna ma pole professionaal, siis ei osanud ka kuidagi reageerida. Aegajalt pidasin ka nõu ühe tipp-sportlasega, tuttavatega, kes õpivad kehakultuuri või õendust, kuid ka nemad ei osanud ilma täpsemate uuringuteta mulle midagi öelda.
Käisin ja jooksin oma 10km ära, mis sai mulle olema raske hoolimata treeningutest, kuna haigestusin kaks päeva enne võistlust ja otseloomulikult ei olnud mu keha selleks valmis, kuid ma andsin endast maksimumi. Minu jaoks oli tähtsaim, et ma läbin selle teekonna, ma naudin seda.
Peale seda jäi jooksmine sinnapaika, osalt laiskusest ja teisalt ka tervise tõttu, ja peagi ka tantsimine, sest läksin teise linna kooli ning seal oli uue ja võõrana väga raske leida inimesi, kel oleks motivatsiooni midagi teha (ja neid on siiani raske leida!).
Praegu sean ma iseendale eesmärkideks olla motiveeritud, anda endast taas maksimum ja õppida nüüd, kus mu tervis mul seda võimaldab, jooksmist nautima.
Esimene postitus venib liiga pikale, kuid täna oli ideaalne päev teha kõigega algust, sest viimased 27 minutit on veel minu sünnipäev! Aga ma jätkan juba varsti, sest ka praegu lesin ma voodis haigena, kuid loodan juba peagi jälle jalul olla veel motiveeritumana.
Minu blogi saab olema teekonnast parema minani ja parema kehani, olgu see siis raske või kerge. Tegelikult on elu näidanud, et endal on ka kergem järge pidada, kui on blogi, kuhu kirjutada: sunnid end rohkem tagant.
Teine blogi põhjus seisneb selles, et ma usun, et ma ei ole ainuke sarnase looga inimene ja mul oli tohutult raske leida informatsiooni selle kohta, mis minuga toimub. Ehk on mu blogist ühele inimeselegi abi, loota ju võib.
See ei ole esimene algus...
Julgen öelda, et ma ei ole spordist väga kaugel kunagi olnud. Mulle meeldib liikuda, aga ma olen valiv. Koolis ma vihkasin jooksmist, eriti pikki distantse, suusatamist ja pallimänge, aga armastasin tantsutunde, võimlemist. Tants on olnud minu jaoks number üks alates... Esimesest klassist, kui hakkasin käima aeroobikas. Kui seda nii sai nimetada, sest rohkem meenub mulle tunnid, kus pidime õppima üksteist usaldama (harjutused, kus lased teisel end kinni püüda), rääkisime juttu ja tegime lõdvestusharjutusi. Ehk oli viga minus. :)
Teisest klassist alates hakkasin tantsimisega tõsisemalt tegelema, läksin tantsukooli. Esimestest aastatest ma ei mäleta suurt peale toredate trennikaaslaste ja juhendaja eriti midagi. Kui siis ärevust ja ühte pettumust, kui ma ei saanud moeshowle, sest olin kodus haige. Tantsukooli tee kestis kuni seitsmenda või kaheksanda klassi lõpuni, siis suundusin teise tantsutruppi.
Minu tantsu teekond lõppes (või ehk siiski algas?) sellega, et tegin oma trupi, mis püsis kaks aastat ja mul on ainult häid mälestusi! ja ma igatsen seda aega, eriti tantsimist.
Kui nüüd jõuda selle blogi kõige tähtsama osani, siis jooksmise esimene algus oli... Mmm, 2011? suvi, kui ma otsustasin, et ma tahan esimest korda elus võtta VABATAHTLIKULT osa jooksuvõistlusest. Selleks sai SEB maraton, aga kõigest 10km etapp. Hakkasin igapäevaselt tihedalt trenni tegema, jälgisin toitumist, et oleks rohkem energiat jnejne, kuid paljud kahtlased asjad tulid sel ajal ilmsiks, mida varem sportides polnud ette tulnud, ning kuna ma pole professionaal, siis ei osanud ka kuidagi reageerida. Aegajalt pidasin ka nõu ühe tipp-sportlasega, tuttavatega, kes õpivad kehakultuuri või õendust, kuid ka nemad ei osanud ilma täpsemate uuringuteta mulle midagi öelda.
Käisin ja jooksin oma 10km ära, mis sai mulle olema raske hoolimata treeningutest, kuna haigestusin kaks päeva enne võistlust ja otseloomulikult ei olnud mu keha selleks valmis, kuid ma andsin endast maksimumi. Minu jaoks oli tähtsaim, et ma läbin selle teekonna, ma naudin seda.
Peale seda jäi jooksmine sinnapaika, osalt laiskusest ja teisalt ka tervise tõttu, ja peagi ka tantsimine, sest läksin teise linna kooli ning seal oli uue ja võõrana väga raske leida inimesi, kel oleks motivatsiooni midagi teha (ja neid on siiani raske leida!).
Praegu sean ma iseendale eesmärkideks olla motiveeritud, anda endast taas maksimum ja õppida nüüd, kus mu tervis mul seda võimaldab, jooksmist nautima.
Esimene postitus venib liiga pikale, kuid täna oli ideaalne päev teha kõigega algust, sest viimased 27 minutit on veel minu sünnipäev! Aga ma jätkan juba varsti, sest ka praegu lesin ma voodis haigena, kuid loodan juba peagi jälle jalul olla veel motiveeritumana.
Tellimine:
Postitused (Atom)